Sellisele tulemusele jõudsid Hamburgi-Eppendorfi kliinikumi teadlased pärast 15 inimese peal läbiviidud katse analüüsimist. Teadlaste sõnul avab uurimus tee uute ja senisest efektiivsemate valuvaigistite loomisele, vahendab Novaator Reutersi uudist.

Funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) abiga leidsid teadlased, et usk ravimi valuvaigistavasse toimesse summutab valusignaale seljaajus, mis näitab, et tegevuses on bioloogilised protsessid ning usk ravimisse tõepoolest vähendab valutunnet, see pole vaid inimese ettekujutus.

Katses osalesid 15 meest. Osadele neist öeldi, et nad said valuvaigistavat kreemi. Teised aga teadsid, et neile anti kõigest toimeta platseebot. Tegelikult polnud mingit valuvaigistit ka esimesele grupile antud ravimis. Teadlased tekitasid kuumusega valu katsealuste kätele ja võrdlesid seljaaju vastust.

Kuigi mingit valuvaigistavat ainet polnud kummagis kreemis, näitas fMRI, et valutundega seostatav aktiivsus seljaajus oli oluliselt pärsitud, kui katsealused uskusid, et on saanud valuvaigistavat ravimit.

Platseeboefekt on arste ja ravimitootjaid hämmastanud ja häirinud juba palju aastaid. Ühest küljest on huvitav ja isegi lohutav, et patsient saab ennast ise aidata usuga ravimi toimesse. Teisalt muudab platseeboefekti olemasolu uute ravimite katsetamise keerulisemaks. Tihti on väga raske öelda, kas ravimil üldse on mingit toimet või tuleb see platseeboefekti arvele kirjutada. Eriti tugevalt ilmneb platseeboefekt närvisüsteemi ja valuga seostuvate probleemide leevendamisel.

Traditsiooniliselt on platseeboefekti käsitletud psühholoogilise nähtusena, kuid see ajakirjas Science avaldatud uuring näitab, et nähtusel on ka tugev füüsiline taust.