Pilet igavesse ellu: nimekas ülikool katkestas sidemed ettevõttega, mis reklaamib surmavat „ajude digitaliseerimist“
Netcome reklaamis end kui ajude palsameerimist pakkuvat ettevõtet. Sellise menetluse abil oleks olnud võimalik ajude digitaliseerimine ja seeläbi inimeste digitaalne surematus.
Teema ja veider teenus kerkisid sel nädalal uudistesse tänu sellele, et Massachusettsi tehnikainstituudi ehk MITi meedialabor teatas, et katkestas Netcome`iga sidemed. Nagu öeldud, jõudis firma koguda rohkem kui 200 000 dollarit inimestelt, kes loodavad, et saavad lasta oma ajusid säilitada elu lõpul läbi viidava protseduuri kaudu, mis sisuliselt sarnaneb arsti kaasaabil sooritatava enesetapu e eutanaasiaga.
MIT ja ettevõtte vahelised seosed sattusid kahtluse alla pärast seda, kui ajakirjas MIT Technology Review kirjeldati, kuidas Nectome tegeleb sajaprotsendiliselt surmaga lõppeva tehnika turustamisega.
Allhankelepingu alusel pidi MIT-ile eraldatama u 300 000 dollarit riiklikust stipendiumist aju säilitamise ja analüüsimise meetodite väljatöötamiseks, mille oli pälvinud Nectome.
Esmaspäevase pressiteate osutusel on see koostöö nüüd läbi ja MIT katkestab lepingu oma Media Labi professori neuroteadlase Edward Boydeni ja Nectome`i vahel.
Kirjeldamatult ebaeetiline
MIT-i seotus vastuolulise ettevõttega pälvis karmi kriitikat mõnedelt neuroteadlastelt, kelle väitel pole inimajude digitaliseerimine võimalik. „Sisuliselt rajaneb see ettevõte eeldusel, mis lihtsalt ei pea paika. See on asi, mida lihtsalt ei saa juhtuda,“ kommenteeris Rootsi Karolinska instituudi teadlane Sten Linnarsson. Professor Linnarsson lisas, et Nectome`iga koostööle minnes oli MIT jätnud idufirmast tõsiseltvõetava mulje ja suurendanud sellega tõenäosust, et mõni inimene end ajude loovutamiseks päriselt ära tapab.
„See on nii ebaeetiline, et ma ei suuda isegi kirjeldada, kui ebaeetiline see on,“ rõhutas Linnarsson. „Meiesugused meditsiiniuuringute läbiviijad lihtsalt ei saa endale midagi sellist lubada.“
Nectome üritab inimeste ajude palsameerimiseks välja töötada meetodit, mis säilitaks neuronitevahelised seosed. Selline „konnektoom“ võiks mõnede oletuste kohaselt säilitada informatsiooni inimese mälestuste kohta.
Suurem osa neuroloogidest usub siiski, et ajukoest mälestuste taaskonstrueerimine ja sel moel teadvuse taasloomine raalis võib parimal juhul saada võimalikuks alles paarikümne aasta pärast, aga väga võimalik, et üldse mitte kunagi.
Nectome’i üks asutajatest Robert McIntyre on varem öelnud, et palsameerimisprotsessi tuleks alustada, kui surmavalt haige inimene on veel elus, sest vaid nii tagatakse aju maksimaalne värskus.
Kõik võivad raha tagasi saada
McIntyre kirjutas MIT Technology Review`le saadetud e-kirjas, et tema ettevõte hindab abi, mida nad MIT-ilt saanud on, mõistab instituudi otsust ja soovib neile parimat. Ta toonitas, et praegusel hetkel ei paku Nectome aju kliinilise säilitamise teenust, kuna vastava tehnoloogia uurimine ja arendamine on alles pooleli, ning lisas, et kõik, kes on liitunud Nectome’i teenuse ootajate nimekirjaga, võivad oma sissemaksed tagasi saada.
Media Lab tunnistas omapoolses avalduses, et tühistas lepingu pärast ettevõtte äriplaanide aluseks olevate teaduslike eelduste läbivaatamist, aga ka ettevõtte mõnede avalike väljaütlemiste tõttu.
Hoolimata katkenud lepingust ei paista Media Lab olevat hüljanud mõtet inimajude digitaliseerimisest. Avaldus, mis peegeldab Boydeni suhtumist teemasse, loetleb ka põhjuseid, miks küsimus, kas surnud kudedest saab taastada mälestusi ja muud teavet, on väga huvitav, elementaarne teadusalane probleem.
