„Piiblit on valesti tõlgitud. Jumal ei loonud maailma!”
Lugupeetud Vana Testamendi spetsialist ja õpetlane, professor Ellen van Wolde väidab, et 1. Moosese raamatu avalause “Alguses lõi Jumal taeva ja maa” ei ole heebrea keelest õigesti tõlgitud, vahendab Daily Telegraph.
Viinud läbi värske tekstianalüüsi, väidab ta, et pühakirja kirjapanijad ei kavatsenudki mõista anda, nagu oleks Jumal maailma loonud, ning et tegelikult oli Maa juba olemas, kui ta loomad ja inimesed lõi.
54-aastane van Wolde, kes esitleb selleteemalist väitekirja Radboudi ülikoolis Hollandis, kus ta uurimustööd teostab, ütles, et on algupärast heebreakeelset teksti uuesti analüüsinud ja paigutanud selle Piibli kui terviku konteksti, nagu ka muistse Mesopotaamia muude loomislugude konteksti.
Naise sõnul järeldas ta viimaks, et heebreakeelne verb ”bara”, mida kasutatakse 1. Moosese raamatu esimeses lauses, ei tähenda mitte “looma”, vaid “ruumiliselt eraldama”.
Nüüd tuleks Piibli esimest lauset lugeda selliselt: “Alguses lahutas Jumal taeva ja maa.”
Judeo-kristliku traditsiooni kohaselt konstrueeris Jumal maailma eimillestki.
Varem koos Itaalia akadeemiku ja romaanikirjaniku Umberto Ecoga koos töötanud Van Wolde sõnul näitas tema uus analüüs, et Piibli algus ei kujutanud endast aja algust, vaid lihtsalt jutustamise alguspunkti. “See pidi tähendama, et Jumal lõi inimesed ja loomad, aga mitte Maad ennast.”
Oma väitekirjas kirjutab ta, et uus tõlge sobib paremini muistsete tekstidega, mille kohaselt olla kunagi olnud tohutusuur veekogu, milles elasid pimedusse mähkunud koletised.
Ta tunnistab, et tehniliselt tähendab ”bara” küll “loomist”, kuid lisab: “Midagi oli selle tegusõna juures viltu. Jumal on alus (“Jumal lõi”), millele järgneb kaks sihitist. Miks ei loonud Jumal lihtsalt üht asja või looma, vaid alati rohkem?”
Ta järeldab, et Jumal mitte ei loonud, vaid lahutas: maa taevast, maismaa merest, merekoletised lindudest ja maapinnal elutsevatest olenditest.
“Vesi oli juba olemas,” märgib ta. “Merekoletised olid olemas. Mõned asjad lõi Jumal, aga mitte taevast ja maad. Levinud arusaam eimillestki loomisest — creatio ex nihilo — on suurejooneline arusaamatus.”
Jumal tuli hiljem ja muutis Maa elamiskõlbulikuks, eraldades vee maismaast ning tuues pimedusse valguse.
Van Wolde loodab, et tema järeldused sütitavad “jõulise debati”, sest tema avastused pole mitte lihtsalt uued, vaid puudutavad ka paljude usklike sügavamaid tundeid. “Võib-olla teen ma ka iseendale liiga. Ma pean end usklikuks ning Looja oli minu jaoks väga oluline, tähendades suurt usaldust. Ma ei tahaks sellest usaldusest ilma jääda.”
Radboudi ülikooli pressiesindaja teatel kujutab uus tõlgendus endast meile tuntud loomisloo täielikku vapustust.
Van Wolde lisab: “Traditsiooniline arusaam Jumalast kui Loojast ei pea enam paika.”
