Sellisele järeldusele jõudsid teadlased pärast ligi tuhande inimese psüühilise seisundi ja hambakaardi võrdlevat uurimist, vahendab Daily Telegraph.

Uus-Meremaal asuva Otago ülikooli eksperdid avastasid, et neljandikku kõigist uurimisalustest võib pidada „rahututeks isiksusteks”, kes muu hulgas tunnevad õõva hambaarsti ees.

Hirm sunnib neid arstilkäiku edasi lükkama, kuni häda muutub väljakannatamatuks ja ravist pole enam võimalik hoiduda. Selle tulemusena on pessimistide kihvad rohkem lagunenud kui neil, keda ravi ei heiduta.

„Osadel selle rühma liikmetel on hammastega varem probleeme olnud. Tavaliselt muutuvad sellised inimesed üha ärevamaks, sest satuvad nõiaringi,” ütleb uuringut juhtinud professor Murray Thomson.

„Nad väldivad hambaarsti nii kaua, kuni nende tervislik seisund halveneb oluliselt. Ja siis võib ravi olla juba ebameeldivam — avada tuleb mädapaise, tohterdada juurekanalit või hammas eemaldada. See suurendab hirmu ja muudab veelgi vähetõenäolisemaks, et nad järgmine kord probleemi ilmnedes hambaarsti külastaksid.”

Thompson ütleb, et neid inimesi ei heiduta mitte ainult hambaravi. „Nad kipuvad olema „klaas-on-pooltühi”-tüüpi inimesed, keda reeglina teevad ärevaks ka muud asjad, näiteks kõrgus.”

Uuring ilmus ajakirjas Community Dentistry and Oral Epidemiology.