Peamiselt siga, aga pisut ka inimene: teadlased said laboris valmis kimäärembrüo

 (13)

Peamiselt siga, aga pisut ka inimene: teadlased said laboris valmis kimäärembrüo
Saksa sead. AP

Ehkki tegu tundub frankensteinliku fantastika valda kuuluva saavutusega, pole see siiski päriselt nii. Ei pea pelgama, et embrüost võiks sündida näiteks olend, kes käib inimese moodi kahel jalal, ent kel on samas kärss ees ja rõngassaba taga. Inimest on ses embrüos vähem kui 0,001%.

Kimäär on vanakreeka mütoloogias olend, kes on mitmest teisest loomast kokku pandud – Hesiodose järgi on kimäär „eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits“. Ent kimääriks nimetatakse ka muid mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit. Sealt ka embrüotüübi nimi.

Sellistest embrüotest ehk idulastest arenevate loodete ja seejärel neist sündivate sigade mõte võiks seisneda selles, et loomades saaks kasvatada organeid, mida oleks võimalik inimestele siirata. Ent ajakirjas Cell avaldatud uuringu kokkuvõte nendib, et protsess on keeruline ning inimese organite kasvatamine loomades jääb praegusel hetkel veel kaugele tulevikku.

Et kimääri luua, siirati seaembrüosse inimese tüvirakke. Seejärel asetati embrüo emisesse kuni kuuks ajaks edasi arenema. Katseid tehti palju, mitte vaid ühe embrüoga ja võib üldistada, et teadlasi eriline edu ei saatnud: 2075 embrüost vaid 186 jõudsid areneda 28 päevani. Ent oluline oli, et nende embrüote inimrakud siiski funktsioneerisid. Ja nii on see on esimene kord, kui inimese rakke on nähtud suure imetaja sees kasvamas, ütles San Diegos asuva Salki bioloogiainstituudi professor Juan Carlos Izpisua Belmonte BBC-le.

Loe veel

Seotud lood:

Katse üldise vähese efektiivsuse kohta ütles Belmonte ühe põhjendusena, et arengu teeb keeruliseks, et inimeste ja sigade tee läks evolutsiooniliselt väga ammu lahku. Lisaks arenevad sead üsas inimesest märksa kiiremini, meie üheksa kuu asemel saab idulasest põrsas neljaga. „See on nagu kiirtee, kus üks auto sõidab teisest palju kiiremini - tõenäosus õnnetuseks on suur,“ ütles Belmonte. Arvatakse, et tegelikult oleksid ehk lehmad paremad doonorloomad, kuna nende tiinus kestab enam-vähem sama kaua kui inimese rasedus.

Salki teadlased ütlevad, et inimkudedega embrüod aitaksid katsetada inimestele mõeldud ravimeid, uurida haigusi, mõista inimese embrüo esimese arengufaase ja mõista sedagi, kuidas organid liigiti erinevad.

BBC kirjutab, et teise liigi organite kasvatamise näitest kirjutas kolmapäeval ajakiri Nature. Rotte muudeti geneetiliselt nii, et nende embrüod arenesid ilma veresuhkru taset reguleeriva pankrease ehk kõhunäärmeta. Seejärel süstiti embrüoteesse hiirte tüvirakke, mis kasutasid ära rottide kõhus oleva tühja koha ja kasvatasid sinna hiire kõhunäärme. See lõigati rottide kõhust välja ja siirati diabeeti põdevatesse hiirtesse.

Mõistagi tekitavad sellised uuringud ka eetilisest vaatenurgast lähtuvaid küsimusi. Belmonte sõnul piiratakse seetõttu embrüo arenemist ühe kuuga, mille jooksul saab piisavalt mõistetavaks, kuidas rakud segunevad, eristuvad ja integreeruvad. Inimsigadel sündida veel ei lasta. Praegu tegutsetakse USA seadusi järgides.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised