Viimased tõendid viitavad aina kindlamalt sellele, et nii Jupiteri kaaslasel Europal kui Saturni kaaslasel Enceladusel voolavad jäise pinna all vedela vee hoovused, kirjutab ajakiri
.

Saturni ja tema kaaslasi uuriv NASA sond Cassini on alates 2005. aastast täheldanud Enceladuse pinnal purskamas geisreid, mis paiskavad ülehelikiirusel ilmaruumi veeauru ja jääosakesi.

NASA Jet Propulsion Laboratory’s töötava planeediteadlase Candice Hanseni juhitud teadlasterühm on nüüd veendunud, et parim seletus neile geisritele eeldab suure jääaluse veereservuaari olemasolu. Soojenenud vesi tungib läbi jääkihis olevate pragude välja ja purskub kosmosesse, kirjeldavad nad ajakirjas Nature.

Teine Cassini andmeid uuriv rühm pani tähele Enceladuse pinnaga toimuvaid muutusi, mis meenutavad väga seda, kuidas käitub ookeanipõhi Maal — siit-sealt rebenedes ja lahku liikudes. Maal leiab see aset laamtektoonika raames ning aitab kaasa uue maakoore moodustumisele, Enceladusel oleks sarnane protsess kõige paremini seletatav taas jääaluse ookeaniga.

“Raashaaval kogume tõendeid, et Enceladusel leidub vedelas olekus vett,” märkis töörühma liige Carolyn Porco uudistevõrgule BBC.

Kolmas koht Päikesesüsteemis peale Maa ja Enceladuse, kus H2O esineb vedelana, on Jupiteri kuu Europa. Sealset jääalust ookeani on seni peetud üsna rahulikuks, ent kui osutub õigeks Washingtoni ülikooli okeanograafi Robert Tyleri teooria, on tormine selle iseloomustamiseks märksa parem sõna.

Selleks, et vesi saaks olla vedel, on vaja soojust, mingit energiaallikat. Nii Enceladuse kui Europa puhul peetakse kõige tõenäolisemaks emaplaneedi gravitatsiooni, mis kaaslase ellipsikujulise orbiidi tõttu selle tahket tuuma kord tugevamalt, kord nõrgemalt väänab, sedasi energiat tootes. Teiste variantidena on mainitud ka kaaslase tuumas aset leidvat võimalikku radioaktiivset lagunemist või vulkaanilist tegevust.

Ajakirja Tarkade Klubi jaanuarinumbris:
  • Neandertallaste kõnekad geenid
  • Ameeriklaste elu Vene Tähelinnas
  • Täiusliku mälu needus
  • Fidel Castro triumf 50 aasta eest
  • Maailma noorim saar tõusis merepõhjast
  • Kas autotööstust puudutavatel vandenõuteooriatel on põhi all?
  • Tyler arvab aga, et ookean võib energiat saada tugevate hoovuste tõttu, mis tekivad samuti Jupiteri külgetõmbejõust. Nende võimsate lainete hajudes vabanebki soojus, mis ookeani vedelana hoiab. Kõige selle eelduseks on Europa telje kalle Jupiteri suhtes. Kas ja kui suur see on, pole seni mõõdetud.

    Kuna sellisest laineenergiast saab tähelepanuväärselt palju energiat, ei pea ka Europa ookeani kattev ja seda maailmaruumi absoluutse nulli lähedasest külmusest eraldav jääkiht olema nii paks, kui varem rehkendatud.

    See oleks hea uudis, kui saaks teoks missioon Europale. Koos Enceladusega on Europa muutunud üheks ihaldusväärsemaks uurimismissioonide sihtkohaks, sest vedela vee olemasolu on üks teadaolev elu tekke eeltingimus.

    “Veel on vaja energiat, toitaineid, orgaanilist ainet,” loetles Hansen teisi tingimusi. “Paistab, et kõik komponendid on [Enceladusel] olemas. Kas seal tegelikult on elu või mitte, ei oska me loomulikult öelda.”

    Europa võib elu toitvaid kemikaale korjata ilmaruumist, kui need Jupiteri magnetvälja takerduvad. Kuid ka siis peavad need kuidagi läbi jääkihi vette jõudma. “Mida õhem on jää, seda suurem on tõenäosus, et pind saab ookeaniga kontaktis olla,” sõnas Terry Hurford NASA Goddardi kosmoselendude keskusest.


    Titanil tegutsevad vulkaanid

    NASA sond Cassini on teist Saturni kaaslast, Titani uurides paljastanud selle kohatise hämmastava sarnasuse Maaga. Sel on tihe atmosfäär, mäed, järved ja jõed, seal sajab vihma ja nüüd selgub, et purskavad ka vulkaanid — aga siiski on kõik teistmoodi.

    Titanil on nii külm, et vesi esineb seal ainult jääna ning vihmana sajab ning järvedena loksub seal metaan. Cassini andmete värsked analüüsid kõnelevad teadlastele aga vulkaanidest, kuigi tulemägede asemel peaks nende kohta ütlema hoopis jäämäed. Vulkaanidest ei voola välja mitte laava, vaid jää, metaani ja ammoniaagi segu.

    Ühtlasi annaks selle teooria paikapidavus selgituse metaanirohkusele Titani tihkes atmosfääris. Metaan laguneb Päikese ultraviolettkiirguse mõjul kiiresti, seega peab selle püsimine atmosfääris tähendama, et kuskilt tuleb seda aina juurde — näiteks vulkaanidest.