Paavianitega tehtud eksperiment annab lootust, et sigade südamed sobivad kunagi ka inimestele

 (6)
Paavianitega tehtud eksperiment annab lootust, et sigade südamed sobivad kunagi ka inimestele
PaavianFoto: BAZ RATNER, REUTERS

Teadusliku katse käigus siirdati viiele paavianile geenmuundatud seasüda. Eksperiment läks edukalt ning üks paavian püsis seasüdamega elus lausa rekordilised 195 päeva.

Kuna maailmas valitseb siirdatavate inimsüdamete puudus, on teadlased juba mitu aastakümmet katsetanud imetajatele teiste imetajate südamete siirdamisega, lootuses, et see lahendaks inimeste mured.

Kuna loomade kehad ei võta võõraid organeid omaks, ongi nüüdseks hakatud katsetama geenmuundatud südamete siirdamist, mis võimaldab kehade eest peita, et organ pärineb tegelikult hoopis teise liigi olendilt. Nii siirdasidki Münchenis asuva Ludwig Maximilliani Ülikooli südamekirurg Bruno Reichart ja tema meeskond viiele paavianile geenmuundatud seasüdamed ning saavutasid seejuures väga häid tulemusi.

Siirdamisprotsess on alles algus

Siirdamisprotsess ei ole sugugi kõige keerulisem osa kogu protsessist. "Seasüdamed on.. rohkem tundlikud kui inimorganid," selgitas Reichart Science Alertile. See tähendab, et teadlased pidid südant pidevat varustama toitainete ja hapnikuga ning seda mitte ainult transpordiprotsesside jooksul, vaid ka implantaadi paigaldamise hetkel. Süsteem toimis hästi ning sakslaste hinnangul võiks seda kasutada ka inimestele inimsüdamete siirdamisel.

Seotud lood:

Kuid ka see oli kõigest pisike mure. Nimelt kasvavad kahe liigi koed eri kiirusega ning seetõttu pidid arstid leidma võimaluse kudede kasvamist aeglustada. Eelmise läbi viidud eksperimendi käigus suri paavian 40 päeva jooksul, kuna talle siirdatud süda kasvas liiga kiiresti. "Sead kasvavad nelja kuu jooksul umbes saja kilogrammi raskuseks," ütles Reichart.

Paavianid aga kasvavad aeglasemalt ning ka nende maksimaalne kaal on väiksem - enamasti ei kaalu paavian rohkem kui 40 kilogrammi. Niisiis kasutasid arstid temsiroliimust, ravimit, mida kasutatakse ka vähiravis rakkude arenemise pärssimiseks, et aeglustada südame kasvamise kiirust.

Peale selle oli vaja paika sättida vererõhud - kuna sigade ja paavianide vererõhud erinevad, oli vaja paaviani vererõhku muuta, et see sea südamega sobiks. Seejärel kasutasid arstid kortisooni nimelist steroidi, et aidata sea immuunsüsteemi alla suruda, et see südame omaks võtaks.

Katsed olid edukad

Üldiselt olid katsed edukad - kõik viis paaviani elasid kolm kuud kestnud katse lõpuni ning kõige kauem löönud süda pidas vastu lausa üle poole aasta. See näitab, et järelikult tegid teadlased midagi õigesti, eriti arvestades, et viimases katses, kus paavianile seasüda siirdati, pidas loom vastu vaid 40 päeva.

Samas ei ole teadlastel siiani päris selget aimu, mis täpselt siirdamisprotsessile kasuks oli ning inimkatsetest on asi veel kaugel. "Enne seda peame protsessi paremini mõistma ning kasutama teisi antikehasid, mis mõjuksid inimese immuunsüsteemile," ütles Reichart. Samuti on oht, et sigadelt pärinevad viirused võivad inimestele üle kanduda. Sellised on nn PERV-viirused, mille ülekanne on eriti tõenäoline just selliste isendite puhul, kelle immuunsüsteem on alla surutud.

Samas võimaldasid katsed ka testida uusi lahendusi, mis aitavad inimestele inimsüdameid siirdada ning näitasid, et liikidevahelised organisiirdamised on kindlasti valdkond, mida tasub edasi uurida.

Uurimistulemused avaldati teadusžurnaalis Nature.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare