Õues viibimine teeb targemaks
“Mycobacterium vaccae on looduses levinud mullabakter, keda inimesed õues viibides suure tõenäosusega sisse hingavad või alla neelavad,” ütleb uurimuse autor Dorothy Matthews.
Varasemad sama bakteriga läbi viidud uurimused on näidanud, et kuumusega tapetud bakterite süstimine hiirtesse kutsus esile mõnede närvirakkude kasvamise ajus, mille tulemusena suurenes „õnnehormooni” serotoniini tase ja hiirte ärevus vähenes, vahendab Novaator portaali PhysOrg uudist.
“Kuna serotoniin mängib rolli ka õppimisel, tahtsime välja uurida, kas elavate M. vaccae bakterite manustamine hiirtele parandaks õppimisvõimet,” selgitab Matthews. Koos oma kolleegi Susan Jenksiga söötis Matthews hiirtele baktereid ning analüüsisid hiirte võimet labürindis orienteeruda.
“Leidsime, et baktereid söönud hiired suutsid labürindi läbida kaks korda kiiremini kui kontrollgrupi hiired ning näitasid samal ajal välja ka vähem ärevuse tunnuseid,” ütleb Matthews.
Teises katses lõpetati hiirte toitmine bakteritega ning kontrolliti uuesti nende labürindi läbimise võimet. Kuigi hiired suutsid ülesandega hakkama saada veidi aeglasemalt kui bakterite söömise ajal, olid nad siiski keskmiselt kiiremad kui kontrollhiired, kes kunagi baktereid polnud saanud.
Viimase testi läbisid hiired pärast kolmenädalast puhkust. Kuigi katsehiired läbisid labürindi ikka veel kiiremini kui kontrollhiired, polnud erinevus gruppide vahel enam statistiliselt oluline, mis näitab, et bakterite mõju õppimisvõimele on ajutine.
“Uurimus viitab, et M. vaccae võib olla oluline imetajate ärevuse ja õppimisvõime kontrollis,” ütles Matthews. “Oleks huvitav spekuleerida, et kooliprogrammi võiks kuuluda rohkem õues viibimist, mille tulemuseks oleks sagedasem kokkupuude bakteriga. See võiks parandada laste õppimisvõimet ja vähendada närvilisust.”
