Orioni tähtkuju, mida eesti rahvatraditsioon teab ka nime all Koot ja Reha, on taevaekvaatori lähedal paikev tähtkuju ja seega nähtav kogu maailmas. Betelgeuse on sealsetest tähtedest eredaim ja vähemalt mõnda aega on meedia hirmutanud inimesi sellega, et ühel päeval võib see täht muutuda supernoovaks ehk siis plahvatada. 

Loomulikult, kogu new age-meediaruum elas mullu maailmalõpuhirmus ja see täht nopiti ühe võimaliku ohuna kohe üles, väites, et ühel päeval, kui see täht plahvatab, külvatakse ka Maa  valguslainega üle, mis annaks meile taevasse lausa teise Päikese. Mõneks ajaks.

ESA Herscheli teleskoop on teinud ka uue pildi Betelgeusest, mis näitab, et täht, mis on tuhat korda suurem ja sada tuhat korda eredam kui meie Päike, on lähenemas kokkupõrkele tolmumüüriga, kuigi jah, see protsess võib aega võtta 5000 kuni 12 500 aastat. Ja ei pruugi küll mingeid erilisi tagajärgi endaga kaasa kutsuda.
Loe ka ESA ülevaadet.

Tegemist on küllaltki noore tähega, vanusega ligi kümme miljonit aastat. Nime on ta muide saanud araablastelt. Juba praegu on Betelgeuse paisunud punaseks ülihiiuks ja on oma eksistentsi lõppjärgus. Supernoovaks võib täht aga minna lähima miljoni aasta jooksul. Kui need arvutused muidugi ei eksi.

Nagu kirjeldab Vikipeedia: "Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vähemalt 8–10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või kaksiktähest. Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse."

Keskmiselt läheb üks täht meist kümne parseki (ehk siis 33 valgusaasta) raadiuses supernoovaks iga 240 miljoni aasta tagant. Supernoova, mis toimuks meist 26 valgusaasta kaugusel, hävitaks gammakiirgusega ligemale pool meie planeeti kaitsvast osoonikihist. Aga enam kui 640 valgusaasta kaugune Betelgeuse avaldaks Maale siiski vaid vähest mõju, kirjutab Wikipedia.