1839. aastal saatiski ameeriklane patendiametile taotluse patenteerida "kraana-kaevemasin pinnase kaevamiseks ja eemaldamiseks". Ajalukku läks see masin veidi suupärasemalt, nimega Otise aurulabidas, selgitab ajakiri Imeline Ajalugu.

Auruekskavaator liikus mööda raudteed. Masina tagaosas oli aurukatel, millest saadava auru jõul hakkas suur, masinaga tõstekettide abil ühendatud kopp kaevama. Kette kasutati seetõttu, et terastrosse polnud tolleks ajaks veel leiutatud.

Kopp oli kinnitatud pööratava noole külge, mis võimaldas seda keerata ja sisu kõrvale tühjendada. Ühe päeva jooksul suudeti auruekskavaatoriga teisaldada kuni 380 kuupmeetrit mulda, kruusa ja kive.

Otis ise ei jõudnudki oma leiutisest kasu saada, ta suri enne selle laialdasemat kasutuselevõttu.

Pildil: Otise aurulabidas. Kopp mahutas kuni 1,1 kuupmeetrit mulda või muud materjali.