Osadel Kagu-Aasia hõimudel on erilised tunnused, mis võimaldavad neil paremini vee all elada
Peamiselt Filipiinidel ja Malaisias elavad Bajau-Lauti hõimude inimesed on maailma parimad sukeldujad. Ilma erivarustuseta suudavad nad sukelduda kuni 79 meetri sügavusele ning võivad vee all olla üle kolme minuti. Tuleb välja, et veealust elustiili võimaldavad mitmed erilised kohastumused.
Kuigi Bajaud ei ole igapäevaselt mitmekümne meetri sügavusel vees, veedavad nad sellegipoolest hinnanguliselt 60% oma tööpäevadest vee all. Põhjuseks on Bajau-Lauti hõimude rändav eluviis, mille enamik hõimud veedavad paatmajades. Nii on nad sunnitud elamiseks vajalikku otsima merest, vahendab The Conversation.
Sel aastal teadusžurnaalis Cell avaldatud uuring viitab, et elustiil on hõimude elu lausa niivõrd märkimisväärselt mõjunud, et võrreldes teiste inimestega on neil välja kujunenud erilised tunnused, mis võimaldavad neil vee all paremini hakkama saada.
Näiteks avastasid teadlased, et vees elutsevatel hõimuliikmetel on suuremad põrnad kui samas piirkonnas elavatel hõimudel, kes tegelevad valdavalt põllumajandusega. Seejuures olid suuremad põrnad ka nendel Bajaude hõimude liikmetel, kes kunagi ise sukeldumisega tegelenud ei ole. See näitab, et tegemist on päritava tunnusega, mitte kohastumusega, mis on tekkinud üksikisikutel pikaajalise sukeldumise tagajärjel.
Põrna suurus on sukeldumisel väga oluline, kuna elundis peituvad punaste vererakkude varud. Kui inimene sukeldub, tõmbub põrn kokku ning annab vereringesse lisavererakke, mis võimaldavad siduda rohkem hapnikku ning seega kauem hingamata olla. Suuremaid põrnasid on täheldatud ka teiste sukelduvate imetajate (näiteks hüljeste) puhul.
Veel avastasid teadlased, et hõimu kuuluvatel inimestel on eriline geenimutatsioon, mida seostatakse ainevahetuse muutumisega ning mis võib näidata seda, et Bajau-Lautidel on eriliselt kohastunud organism, mis on võimeline toimima ka madala hapnikutasemega. Geeniga seotud hormooni on hiirte kehas täheldatud ka kui suurema põrna tunnust.
Peale selle esines hõimudel rohkem geene, mis võimaldavad näiteks jäsemetest verd elutähtsatesse organitesse suunata ning takistavad veres kõrge süsihappegaasitaseme teket. Ka need näitavad, et Bajau hõimud on loodusliku valiku abil kohandunud elustiiliks, kus üle poole ajast veedetakse vee all. See omakorda tõestab taas, et ka inimeste evolutsioon ei ole lõppenud.
