Atlandi ookeani põhjaosa läänerannikul igal aastal tekkivate tormide ennustamine võib olla edaspidi täpsem, vahendab Novaator Science Newsi uudist.

Teadlaste sõnul on nad leiutanud mooduse, kuidas ennustada orkaanide tekkimist Atlandi ookeanil ning erinevalt praegustest kevadistest aastaprognoosidest suudavad nad teha ennustusi pikema ajavahemiku osas.

Briti riikliku meteoroloogiateenistuse Hadley keskuses töötava kliimamudelite arendamisega tegeleva teadlase Doug Smithi sõnul on tegemist esimese korraga, kus suudetakse ennustada orkaanide teket hooajast pikemas ajalises perspektiivis.

Orkaanide tekkimise trendide muutumise mõistmine võimaldab tema sõnul teha paremaid ettevalmistusi, et vältida selliseid kahjustusi, nagu näiteks põhjustas hiljuti esimese kategooria orkaan Tomas Kariibi merel.

Atlandi ookeani orkaanide aktiivsus kasvab ja kahaneb aastakümnete lõikes ning alates 1995. aastast on see olnud tsükli aktiivsemas osas.

Teadlased on töötanud selle kallal, et mõista selle tsüklilisuse põhjusi ning prognoosida, kuidas näiteks merepinna temperatuuri suurenemine mõjutab tormide teket.

Smithi juhitud teadlaste rühm tegeleb ühe enim tähelepanu pälviva kliimamuutuste mudeleid puudutava valdkonnaga, mis uurib kliima ennustamist aastakümnete lõikes. Selle eesmärgiks on mõista, kuidas kliima iseenesest muutub ning millist rolli mängivad selles välised tegurid, nagu näiteks kasvuhoonegaasid ja vulkaanipursked.

Teadlased kasutasid  Atlandi ookeanil esinevate erinevuste ennustamiseks üheksat erinevat mudelit, et analüüsida 1960-2007. aasta vaatlusandmeid.

Mudeli järgi arvutati iga aasta 1. mai andmete  põhjal välja, kui palju torme sel aastal tuleb ning mudeli üheksa erineva versiooni keskmised tulemused kattusid vaadeldud perioodi aastakümnete lõikes esinenud orkaanidega.

Smithi sõnul leidsid nad teatud loogika ning järgmiseks võtsid teadlased ette 1960-2005. aasta 1. novembril tehtud pikaajalised ennustused 10 järgneva aasta orkaanide osas.

Tema sõnul töötas nende loodud mudel hästi ning seda eriti esimese paari aasta osas, kuid siiski ei saa uuringu põhjal veel täpselt väita, miks orkaanide esinemissagedus kõigub.

Kliimateadlased vaidlevad selle üle, kas viimasel ajal täheldatav orkaanide kasv tuleneb looduslikust seaduspärast, välistest faktoritest, nagu kasvuhoonegaasid, või mõlema koostoimest.

Smith ja tema kolleegid arvavad nende loodud mudelile tuginedes, et vähemasti osa Atlandi ookeanil viimasel ajal orkaanide tekkimise sagenemise põhjustest on välised. 

Smithi arvates on järgmiseks sammuks rohkemate võrdlusandmete analüüsimine ning olulisemate seoste välja selgitamine.

Mitmete teadlaste arvates mõjutab kliima soojenemine tõepoolest tormide teket.

USA ookeani- ja atmosfääriuuringute ameti geofüüsiku Morris Benderi sõnul võib sajandi jooksul oodata Atlandi ookeanil tugevate orkaanide esinemise sagenemise kahekordistumist juhul, kui atmosfääri süsinikdioksiidi tase 2100. aastaks tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes kahekordistub.

Lähikuudel plaanivad Smith ja tema kolleegid ennustada, palju lähiaastatel Atlandi ookeanil orkaane tekib.

Käesoleval aastal on Atlandi ookeanil esinenud 20 nime saanud tormi, millest 12 muutusid orkaanideks ning see kattub suures osas teadlaste maikuus tehtud prognoosidega.

Atlandi ookeani orkaanide hooaeg saab otsa novembri lõpul.

Uurimistulemused avaldati ajakirjas Nature Geoscience.