Möödunud laupäeval teele saadetud teleskoobi diameeter on vaid 95 sentimeetrit ja kaal 1053 kilogrammi, ent lootused uuteks avastusteks on ülisuured, vahendab Eesti Päevaleht Online.

Kepler paigutati orbiidile Päiksest ühe astronoomilise ühiku kaugusele ehk ligikaudu sama kaugele kui Maa, kuid ta teeb ringi Päikesele peale 371 päevaga. Selleks et päikesevalgus ei hakkaks aparaati pimestama, on ta pandud kogu aeg vaatama ühes suunas, jälgides tuhmimaid sähvatusi tähtede ümber, mis viitab planeetide liikumisele.

Oma tööd on ta kavandatud tegema 3,5 aastat, kuid nagu varasematest NASA operatsioonidest teada, võib kosmoseaparaadi eluiga osutuda ka kavandatust oluliselt pikemaks. Tulemusi ei tasu kohe oodata, ühe planeedi tuvastamiseks peaks olema möödunud kolm selle aastat ehk kolm möödumist oma tähe eest.

Uus kosmoseteleskoop suunab pilgu Luige ja Lüüra tähtkujule, enam-vähem Veega ja Deenebi vahelisele alale, kus paiknevate tähtede ümbert loodetakse leida planeete, mis asuvad elamiskõlblikus kauguses oma tähtedest. Deeneb on tähistaeva 20. säravam täht ja asub meist ligi 1400 valgusaasta kaugusel, Veega on põhjapoolkera tähistaevas lausa säravuselt teine täht ja asub vaid 25,3 valgus­aasta kaugusel.

Seni on teada 342 nn ekso­planeeti, mis väljaspool meie Päikesesüsteemi oma tähtede ümber tiirlevad. Enamasti on tegu Jupiteri ja Saturni suuruste hiidplaneetidega, nüüd loodetakse uue teleskoobi abil hakata silmama ka kuni 600 korda väiksemaid taevakehi.

Vaatluse all 100 000 tähte

Erinevalt Hubble’i kosmoseteleskoobist, mida kasutatakse paljude ülesannete täitmiseks ja mis vaatab harva samasse punkti, hakkab Kepler jälgima pidevalt ligemale 100 000 tähte ja seetõttu paranevad võimalused uute eksoplaneetide avastamiseks plahvatuslikult. Nende leidmiseks on vaja mõõta kõikide tähtede eredust iga paari tunni tagant, et panna tähele väiksemaidki muutusi, regulaarselt korduvate muutuste korral võib juba järeldada kaaslaste olemas­olu tähtede ümber.

Eksoplaneedid on liialt tuhmid, et neid otse märgata, seetõttu kasutataksegi kaudseid meetodeid. Päikesesüsteemi väliseid planeete on võimalik tuvastada mitmesuguste mõõtmistega, uusi leidmismeetodeid lisandub järjest.

Esimene eksoplaneet avastati alles 1992. aastal. Veebilehe exoplanet.eu andmetel on praeguseks leitud nn radiaalkiiruse nihke või astromeetria meetodi abil 316 planeeti, nn mikroläätse meetodi abil kaheksa planeeti, nn ajastamismeetodi abil seitse planeeti ja otse Maalt vaadates 11 planeeti.

Teated 56 võimaliku planeedi kohta vajavad veel kinnitust. Elu pole küll ühelgi planeedil peale Maa seni tuvastatud.