Ka varasemates uurimustes on näidatud, et oma tervise suhtes optimistlikumatel inimestel läheb üldiselt paremini. Näiteks paranevad kiiremini need südamesiirdamispatsiendid, kes operatsiooni õnnestumisse usuvad. Pole aga selge, kuidas optimism tervist mõjutab, kirjutas Physorg.

Ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimuses osalesid 124 õigusteaduste esmakursuslast, keda uuriti viiel korral kuue kuu jooksul. Tudengid vastasid iga kord küsimusele, kui heaks nad oma väljavaateid ülikoolis pidasid. Seejärel süstiti neile ainet, mis kutsub esile immuunvastuse ning kaks päeva hiljem mõõdeti paistetuse suurust süstimiskohal.

Eeldati, et suurem paistetus tähendab tugevamat immuunvastust. Kuna immuunvastus on keerukas ja koosneb mitmetest erinevatest osadest, saab sellise testiga mõõta siiski ainult üht osa immuunsüsteemist.

Tudengite üldine suhtumine ellu ei seostunud erinevustega immuunvastuse tugevuses. Igapäevaste ootuste muutumine oli aga immuunvastusega oluliselt seotud. Optimistlikumatel aegadel oli tudengitel tugevam immuunvastus, pessimistlikumatel aegadel aga nõrgem. Seega võib mingil ajahetkel või mingi kindla asja suhtes positiivne olemine kaitsta inimest osade nakkuste eest.

"Ma ei arva, et inimesed peaksid oma tuleviku suhtes ebarealistlikult positiivsed olema,“ ütles uurimuse üks autor, Kentucky ülikooli psühholoog Suzanne Segerstrom. "Tundub aga, et veidi optimismi tuleb tervisele ainult kasuks.“