Õpetaja üritas tänavust nobelisti õigelt teelt kõrvale juhtida
Teenekat Suurbritannia teadlast Sir John Gurdoni, kes esmaspäeval Nobeli meditsiinipreemia pälvis, nimetatakse seoses tema panusega tüvirakkude uurimise vallas sageli „kloonimise ristiisaks“, kuid kunagi kritiseeris õpetaja karmilt tema teaduslikke karjääripüüdlusi.
Cambridge’i ülikooli juures töötava Gurdoniga kahasse premeeriti jaapanlast Shinya Yamanakat saavutuste eest rakkude ümberprogrammimise vallas, vahendab Medical Xpress.
1933. aastal sündinud Gurdon saavutas rahvusvahelise tuntuse 1962. aastal sellega, et siirdas konna soolkonna rakust võetud geneetilise koodi konna munarakku, mis arenes täiesti normaalseks kulleseks.
Gurdonile meeldib meenutada seika ajast, mil ta oli 15-aastane: nimelt kirjutas õpetaja ta hinnetelehele märkuse, milles nimetas poisi plaani bioloogias karjääri teha „täielikuks ajaraiskamiseks“ ning avaldas arvamust, et „selline mõte tuleks otsekohe maha matta“.
Enda kinnitusel hoiab vastne nobelist hinnetelehte siiamaani töölaua kohal seinal — „et enda tuju tõsta“.
Küll aga oli poja loodusteaduste-huvi märganud Gurdoni ema. „Juba koolis kasvatasin ma tuhandeid tõuke, et neist ööliblikaid saada, mis mu õpetajale vägagi närvidele käis,“ meenutas Gurdon aastate eest antud usutluses. „Aga need teemad paelusid mind ning ma arvan, et just ema oli see, tänu kellele mu toona täiesti mitteteaduslik haridustee teaduse suunas nihkus.“
Tulevase teadlase isa pidas mõistlikeks valikuteks karjääri kas sõjaväes või panganduses. „Minu õnneks ei soostunud sõjavägi mind teenistusse võtma. See oli tõeline vedamine,“ meenutas John Gurdon.
„Tegelesin toona tõtt-öelda võistlus-seinatennisega ja olin head füüsilises vormis, kuid perearst otsustas ometi, et ma pole väeteenistuskõlbulik, diagnoosides mu kerge külmetuse bronhiidiks, mis, tänu taevale, välistas igasuguse karjääri tegevväes,“ rääkis 79-aastane laureaat.
Gurdonil õnnestus saada sisse Oxfordi ülikooli. Tema esimeseks sooviks oli õppida klassikalisi keeli ja antiikkultuurilugu, kuid vastuvõtu-nõustaja lubas talle tagada õppekoha vaid tingimusel, et ta valib mõne muu aine. Järeldoktoritöö teemaks oli rakutuumade siirdamine — valdkond, mis on teda köitnud kogu karjääri vältel.
1971. aastal siirdus teadlane Oxfordi suure rivaali, Cambridge’i ülikooli hingekirja, kus asutas 1989. aastal maineka rakubioloogia ja vähiuuringute instituudi Wellcome/CRC.
