Arvutused näitavad, et külaline kosmosest on pimestavalt ere 2013. aasta novembris ning on kergesti nähtav ka täies päevavalguses, vahendab Daily Telegraph.

Komeet on nimetatud ISON-iks, sest seda märgati esimest korda venelaste Vitali Nevski ja Artjom Novitšonoki tehtud fotodel, kes kasutasid International Scientific Optical Networki (ISON) teleskoopi.

Komeet on praegu väga kahvatu, sest asub kaugel Jupiteri orbiidi lähedal. Ta hakkab aga lähikuudel pidevalt eredamaks muutuma, kuni möödub järgmise aasta 28. novembril Päikesest vähem kui miljoni kilomeetri kauguselt.

On olemas oht, et komeet, mis on oma olemuselt suur kivist ja jääst pall, puruneb, kui Päikesest nii lähedalt möödub.

Kuid ta võib muutuda ka eredamaks kui eelmise sajandi suurim komeet Ikeya-Seki, mis tekitas astronoomide seas elevust 1965. aastal.

Kui ennustused paika peavad, on oodatav komeet mitu korda vaatemängulisem kui eelmine ere külaline McNaught, mis muutus sama eredaks kui Veenus ning mida oli koos tema pika sabaga näha lõunapoolkeral 2007. aasta jaanuaris.

Komeet ISON, mille ametlik tähis on C/2012 S1, paistab olevat peaaegu paraboolsel orbiidil, mis paneb teadlased arvama, et ta on oma esimesel reisil läbi päikesesüsteemi. See tähendab, et komeet võis eralduda suurest jäise kosmoseprahi pilvest, mis ümbritseb Päikest planeetidest kaugemal. Seda nimetatakse Oorti pilveks.

Komeet jääb tõenäoliselt eredaks kogu novembri lõpu ja detsembri alguse, kui ta lähedase möödumise Päikesest üle elab. Astrnoomid märgivad aga, et Päikesest lähedalt mööduvad komeedid võivad olla äärmiselt ettearvamatud. Kuulus näide komeedist, mis suuri ootusi ei täitnud oli Kohoutek 1973. aastal.