Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) professorid Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee rääkisid Kroftile, et robotid võivad avaldada negatiivset mõju töökohtade arvu kasvule, vahendab Science Recorder. „Meie majanduse maht on suurem kui enne suurt majanduslangust,“ rääkis McAfee. „Korporatsioonid on jälle kasumis. Ärilised investeeringud riist- ja tarkvarasse on suuremad kui kunagi varem. Mis aga naasvat ei paista, on töökohad.“

Brynjolfsson usub, et majanduse taastumine jätkuvalt kasvava töötuse tingimustes (ingl k jobless recovery) johtub eelkõige robottehnoloogiate arengust ja töö suuremast automatiseerimisest. „Näiteid rutiinsetest, kesktaseme oskuseid nõudvatest, suhteliselt struktureeritud ülesandeid hõlmavatest töödest leidub palju ning just need on tööd, mis kõige kiiremini kaovad,“ rääkis Brynjolfsson. „Selliste töödega hakkama saavaid roboteid, olgu tarkvaralisi või füüsilisi, on meie sõpradel tehisintellekti-uurijate kogukonnas kõige lihtsam projekteerida ja konstrueerida.“

California ajutrusti „Tulevikuinstituut“ juht Marina Gorbis oleks Brynjolfssoni ja McAfeega tõenäoliselt nõus. 2010. aastal ajalehele The Guardian antud usutluses rääkis Gornis, et aastat 2010. hakkavad tulevikus määratlema just edusammud robootika vallas. Gornis väitis, et tulevikus hakkavad robotid inimesi varjutama kõigis valdkondades sõjapidamisest toiduvalmistamise ja tervishoiuteenuste pakkumiseni.

Ehkki Gorbise olevikunägemus ei pruugi töötuks jäänud kodanikele erilist tröösti pakkuda, usub Tulevikuinstituudi juhataja, et inimesed kohanevad olukorraga, omandades uusi oskuseid.„Me oleme üleminekufaasis,“ seletas Gorbis. „Olukord on samasugune nagu põllumajanduse mehhaniseerimise algusaegadel. Sellele järgnes ohtra töötuse periood, mille vältel inimesed orienteerusid ümber tegema uut tüüpi töid. Omandati uued oskused.“

Automatiseerumise kiirenevale tempole vaatamata avaldas Gorbis kahtlust küsimuses, kas tulevik ikka saabub oodatust kiiremini. „Minu arust pole see nii,“ rääkis ta. „Me teame praegu rohkem, meil on juurdepääs suuremale hulgale informatsioonile, kuid kui te elaksite elektrifitseerimise või raudteede rajamise perioodil, tajuksite muutuste tempot ilmselt samamoodi. See on suhteline.“

2012. aasta aprillis kirjutas nädalaleht The Economist sellest, kuidas robotid võiksid töötada inimestega koos ning toota asju uudsetel viisidel. Vaatluse alla võeti „väljalülitatud tuledega“ tootmismudel (ingl lights-out manufacturing) ehk olukord, kus tehases võib n-ö tuled kustutada, jättes robotid omapead tooteid valmistama.

Ehkki artiklis rõhutati, et tänapäeval on taoline tootmisviis tõenäolisem kui veel 30 aastat tagasi, mööndi samas, et „tuledeta tootmine“ eeldab siiski tehniliste oskustega inimeste hõlmamist. Nimelt peab keegi roboteid regulaarselt hooldama ja vajadusel ümber programmeerima.

Kas robotite ajastu on juba koitnud? Kas robotid toovad kaasa inimeste töökohtade kadumise? Kas me suudame kohaneda, õppides tegema uusi töid?

Lisa oma arvamus artikli kommentaariumisse!