Omakasupüüdmatu käitumine ei eelda sugulust

 (1)

Omakasupüüdmatu käitumine ei eelda sugulust
Sipelgatel kujuneb ühiselulisus ja altruism välja ka siis, kui nad omavahel suguluses ei oleWikipedia

Seni on teadlased arvanud, et altruistlik käitumine, näiteks steriilsete töölissipelgate roll kuninganna järglaste eest hoolitsemises, saab välja kujuneda vaid siis, kui altruistid on suguluses indiviidiga, kelle eest ennast ohverdatakse.

Arvatakse, et tavaline loodusliku valiku teooria selliste ühiseluliste organismide gruppide nagu mesilaspere või sipelgapesakond teket seletada ei saa, kuna töölised ise ei paljune. Seetõttu ei tohiks altruistlikku käitumist soodustavad geenid järgmistesse põlvkondadesse edasi jõuda. Tööliste jaoks on emasipelga aitamine kasulik seega ainult siis, kui nad on emasipelga lähedased sugulased ja tema poegade eest hoolitsemine aitab edasi viia ka tööliste endi geene. Sellist loodusliku valiku vormi nimetatakse hõimuvalikuks, vahendab Novaator.

Ajakirjas Nature avaldatud kaheosalise matemaatilise uurimuse kohaselt võib ühiselulisus ja altruism välja kujuneda aga ka siis, kui organismid omavahel suguluses ei ole. Harvardi ülikooli teadlane Martin Nowak töötas koos kolleegidega välja esimese hõimuvaliku teooria evolutsioonilise edukuse matemaatilise analüüsi.

Teadlased arvutasid välja, kas tavalise loodusliku valiku ehk organismidevahelise suguluse puudumise korral oleks hüpoteetilises populatsioonis levinum koostöö või üksteisest lahkulöömine. Seejärel analüüsiti, milliste eelduste korral annaks hõimuvalik sama tulemuse. Leiti, et hõimuvalik töötab loodusliku valikuga võrreldavalt vaid väga spetsiifilistes olukordades, mida reaalsuses äärmiselt harva ette tuleb.

Loe veel

“Arvame nüüd, et hõimuvalik pole sugugi nii üldine teooria, kui varem arvati,” ütleb Nowak. „Nendes vähestes olukordades, kus hõimuvalik töötada võiks, on see loodusliku valikuga samaväärne. Seega pole hõimuvaliku teooriat üldse vaja.”

Teises matemaatilises analüüsis uurisid teadlased, kuidas võiks ühiselulisus välja kujuneda tavalise loodusliku valiku korral. Nad leidsid, et ühiselulisust põhjustavad geenid võivad vabalt levida, kui emasipelga kasu suurenenud viljakuse ja pikema eluea näol on piisavalt suur. „Ühiselulisuse teke sõltub sellest, kuidas koloonia suurus mõjutab kuninganna viljakust ja eluiga,” ütleb Nowak. „Meie mudeli järgi kujuneb ühiselulisus välja väga harva, kuid kui see kord tekkinud on, on see väga stabiilne.”

Analüüs tekitab niigi hõimuvaliku ja altruismi väljakujunemise osas eriarvamusel olevate teadlaste hulgas vastakaid arvamusi. Mõnede arvates võib hõimuvaliku teooria nüüdsest korstnasse kirjutada, teised aga peavad uut uurimust puhtaks arvutuslikuks mulliks.

New Yorgi Binghamtoni ülikooli teadlase David Sloan Wilsoni arvates annab Nowaki töö hõimuvaliku teooriale surmahoobi. Suurbritannia Bristoli ülikooli teadlane Samir Okasha kahtleb aga analüüsi eeldustes. Tema arvates ei seleta töö piisavalt, miks loomad kellegi teise aitamise nimel sigimisest loobuma peaksid, kui see keegi teine pole nende sugulane.

Oxfordi ülikooli evolutsioonibioloogi Stu Westi sõnul on uus analüüs aga puhas jama. Tema sõnul näitavad empiirilised andmed, et ühiselulisus kujuneb välja siis, kui lapsed aitavad oma vanemaid, mitte emasloomade poolt moodustatud gruppides, nagu Nowaki töörühm välja pakub. Nowak aga väidab, et koloonia omavaheline sugulus on ühiselulisuse tulemus, mitte eeldus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised