Nüüd on jõutud arvamuseni, et inimesed kasutavad silmade pilgutamist kõiksugu vestluste juhtimiseks, vahendab Daily Mail. Näiteks leiti uurimuses, et kandvate pauside jooksul kiirelt pilgutamine toimib vihjena, et inimene võib edasi rääkida. Kui jutukaaslane pilgutas pikemate vahedega, rääkisid ka inimesed vähem.

Teadlaste hinnangul võib tuua paralleeli peanoogutustega - tihti noogutavad inimesed teist kuulates pead ning viitavad sellega, et kuulavad vastaspoole juttu. Samuti saab peanoogutuste abil vihjata, et teine pool võiks jutu juba lõpetada või vastupidi - edasi rääkida.

Max Plancki instituudis läbi viidud katse hõlmas digitaalset nägu, mis käitus kui kuulaja ning küsis katsealustelt lihtsaid küsimusi nagu "kuidas su nädalavahetus läks?". Inimeste vastustele reageeriti eri pilgutustega - lühikese intervalliga pilgutuste vahe oli 208 millisekundit, pikkade vahele jäi aga pea kolm korda pikem aeg - 607 millisekundit.

Teadlaste hinnangul ei jäänud erinevused rääkijatele märkamatuks. Pikemate pilgutuspauside puhul olid vastused lühemad ja vastupidi. Kokku oli keskmine erinevus vastuste pikkuse vahel lausa paar sekundit. "Meie töö tulemused näitavad, et ühel kõige pealiskaudsemal inimliigutusel on üllatavalt suur mõju meie igapäevasele suhtlusele," kirjutasid teadlased oma töös.

Samas ei toimi pilgutustega vihjamine kõigi peal. Näiteks reageerivad uurimistöö hinnangul sellistele vihjetele vähem inimesed, kellel on kehvapoolne empaatiavõime. Samuti võib pilgutamine vihjata hoopis millelegi muule - varasemad uuringud on näiteks tuvastanud, et inimesed pilgutavad rohkem, kui nad üritavad mingisugust keerulist probleemi lahendada.