Oktoobri lõpus kukub Maale TAAS üks tehiskaaslane
Side orbitaalkiikriga katkes aga 1999. aastal, vahendab The Daily Mail. Nüüd ennustatakse, et aparaat võib Maa atmosfääri siseneda juba oktoobri lõpus. Saksamaa kosmoselennunduskeskus DLR on hoiatanud, et planeedi pinnani võib jõuda 30 eraldist detaili koguraskusega 1,6 tonni.
Eriti tõenäoline on, et pärast atmosfääri sisenemist jääb põlemata ROSATi kuumuskindel peegel; välistatud pole, et allalangev prügi sisaldab väga teravate servadega kilde.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA esindaja professor Heiner Klinkard kinnitas aga: „Kosmose uurimise nüüdseks enam kui 50-aastase ajaloo jooksul pole [allakukkuvate satelliiditükkide läbi] kannatada saanud ükski inimene.“
ROSAT startis 1990. aasta esimesel juunil USA Cape Canaverali kosmodroomilt orbiidile, kuhu pidi esialgse kava kohaselt jääma vaid 18 kuuks.
Tegelikkuses jätkas kosmoseaparaat tööd rohkem kui kaheksa aasta vältel, langedes rivist välja alles 1999. aasta 12. veebruaril. Praeguste hinnangute kohaselt tabab ROSAT Maad millalgi praeguse hetke ja detsembrikuu vahepeal.
Tõenäosus, et keegi tükkidega pihta saab, on väike, kuid Saksamaa päästeteenistused viivad juba igaks juhuks läbi kosmoseprügi põhjustatud vigastustest johtuvatele väljakutsetele reageerimise õppuseid — ehkki praegu pole tõendeid, mis viitaksid sellele, et satelliit kukub just Saksamaale (või üldse mõnda konkreetsesse piirkonda).
Möödunud kuul hindas Saksa kosmoseagentuur, et ROSATi tõenäosus tabada mõnd inimest on üks kahest tuhandest — suurem kui inimtabavus-tõenäosus 1:3200, mida NASA pakkus viimati Maale sadanud UARSile.
Mõne konkreetse inimolendi šansid kosmosekolaga pihta saada on aga üks 14 triljoni vastu.
Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseprügi osakonna juhataja prof Klinkard ütles Saksa kosmoselennunduskeskuse veebilehele postitatud veebilevi-saates: „ROSATi täpset naasmishetke pole võimalik prognoosida. Atmosfääri taassisenemise hetke lähenedes kasvab ebakindluse määr. Võimatu on tehiskaaslase allakukkumispaika vähegi usaldusväärselt ennustada varem kui kaks tundi enne sündmust.“
Möödunud kuul sooritas oma tulise luigelennu Maale NASA kuue tonni raskune ja autobussi mõõtu atmosfääri ülakihtide uurimise satelliit UARS.
Ameeriklasi hoiatati, et 20 aastat vana orbitaalaparaadi tükid, millest raskeim kaalus 150 kilo, võivad alla sadades põhjustada vigastusi ja rikkuda vara.
Tehiskaaslane oli märksa väiksem 135-tonnisest Vene kosmosejaamast Mir, mis sadas Maale 2001. aastal, nagu ka 100-tonnisest Skylabist, mis langes 1979. aastal.
Tänavu on kahju tekitamata maha kukkunud veel ka kaks Vene kosmoseraketi vahejärku.
Mir pudenes Vaiksesse ookeani, Skylab India ookeani ja osaliselt Lääne-Austraalia hõreda asustusega aladele. Kuna kaht kolmandikku Maa pinnast katab meri, langebki kosmoseprügi enamasti vette.
NASA hoiatas, et inimesed, kes leiavad UARSi tükke, ei tohiks neid mingil juhul puudutada.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!