Kindlasti olete märganud, et viimastel päevadel, mil külmakraadid õues üha suurenevad, muutuvad igapäevatoimetusi tehes või kasvõi sõpru tervitades sagedasemaks väiksed staatilise elektri sähvakud, mis panevad korraks valust või ehmatusest võpatama.

Staatiline elekter kuidagi inimest ei ohuta ja tekib tegelikult väga lihtsalt. See on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum mingil pinnal. Kahe keha kokkupuutel kanduvad elektronid ühelt kehalt teisele, mille tõttu tekib kehadele erinev elektrilaeng. Üks keha saab positiivse, teine negatiivse laengu.

Kui keha puutub kokku laengukogumi maandajaga, olgu selleks siis mingi objekt, näiteks metallist ukselingid, või ka teine inimene, siis vallandubki väike elektrilöök. Looduses on näiteks välk hetk, kus pilvedes tekkinud staatiline elekter vabaneb. Ainult seda me näeme inimsilmaga, igapäevased särtsud on nii väikesed, et neid mitte.

Aga kuidas staatiline elekter just talvel eriti tihti tekib? IflScience selgitab, et elekter ei levi eriti hästi õhu kaudu ja seda aitab tal teha õhus olev veeaur - vesi on ju eriti hea elektrijuht. Niisiis soodustab särtsu saamist talvine külm aga just kuiv õhk. Elektrit lihtsalt ei lahku kehalt nii palju ja see kasvab suuremaks kogumiks, vajades siis ka sagedamini maandamist.

Teine põhjus, miks talviti rohkem staatilist elektrit tekib, on materjalid, mida me kanname. Et on külmem, kuhjame endale rohkem villaseid või sünteetilistest materjalidest tehtud riideid selga või jalanõusid jalga. Need on aga eriti head staatilise elektri tekitajad, kui liigutades neid omavahel hõõrume või kui jalgu liialt mööda maad lohistame.

Niisiis aitab staatilise elektri vastu esiteks see, et ruume, kus viibime, eraldi niisutada. Eelistada võiks ka puuvillase riietuse kandmist ja nahktallaga saabaste kandmist, mis nii palju staatilist elektrit ei tekita.

Abiks on ka tihemini elektrilaengu kogumi maandamine, näiteks aeg-ajalt metallist esemeid puudutades.

Ja kui tõesti midagi ei aita, siis tuleb lihtsalt loota, et varsti läheb ilm soojemaks ja niiskemaks.