Õhurõhu muutused mõjutavad maalihkeid

Uue Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt mõjutavad õhurõhu muutused ja atmosfääri looded oluliselt aeglaselt edasiliikuvate maalihete liikumiskiirust.

Colorado osariigi edelaosas San Juani mägedes asub Slumgullioni maalihe, mis on aeglaselt edasi roomanud juba 700 aastat. Maalihke keskosas liigub pinnas mööda mäekülge alla keskmise kiirusega pool millimeetrit tunnis, vahendab Novaator teadusajakirja Nature uudist.

Liikumine pole siiski ühtlane. Näiteks liigub pinnas kiiremini kevadise lumesulamise ajal ning üllatuslikult ka öösiti. Sellisele kummalisele nähtusele asus seletust otsima William Schulz koos kolleegidega USA geoloogiateenistusest.

Maalihke liikumist jälgiti detailselt üheksa kuu jooksul. Mõõdeti ka põhjavee survetugevust kivimite pooriruumis ning salvestati ka hetke meteoroloogilised näitajad antud piirkonnas. Selgus, et maalihke edasiliikumine oli sünkroonis atmosfääri loodete tugevusega, mis sõltuvad päikesekiirgusest ja Kuu ning Päikese gravitatsioonilisest mõjust.

Teadlased leidsid, et pinnas liikus seda kiiremini, mida madalam oli õhurõhk. Teadlased usuvad, et see on nii seetõttu, et madalama rõhu korral tõuseb põhjavesi kõrgemale ning vähendab setteosakeste omavahelist hõõrdumist ning muudab nad seetõttu liikuvamaks. Ka teadlaste käsutuses olev matemaatiline mudel peab sellist mehhanismi usutavaks. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Geoscience.

Laiemat tähelepanu pälvivad enamasti maalihked, mis toimuvad kiiresti ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Hiljuti hukkus Filipiinidel 160 inimest taifuuni Parma tagajärjel vallandunud maalihke tõttu. „Me teame, et tugevad vihmasajud on peamised maalihete vallapäästjad, kuid see ei tähenda veel, et muud protsessid ei mängiks rolli,” kommenteerib uurimust maalihete ekspert Falk Lindenmaier Karlsruhe ülikoolist.

Näiteks Alpides võivad mitmed väikesed muutused keskkonnatingimustes olla maalihete tekitajaiks, kuid täpne mehhanism on enamasti ebaselge. Peamiselt seetõttu, et teadlased uurivad maalihkeid enamasti nende toimumise järel, mitte enne. Siis on aga sageli juba hilja nii inimelude päästmiseks kui ka täpse maalihke tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.

„Just seetõttu on see uuring huvipakkuv, et heidab valgust maalihete vähemtuntud tekkepõhjustele,” ütleb Lindenmaier.

Schulz julgeb vaadata veelgi kaugemale. Ta usub, et atmosfääri looded võivad mingil määral mõjutada ka maavärinaid, vulkaanipurskeid ja liustike liikumist.