Läbipaistvad aknakattekiled, mis hoiavad hooneid ja sõidukeid päikeselistel päevadel jahedana; seadmed, mis päikeseelementide jõudlust rohkem kui kolmekordistaksid; õhukesed ja kerged kilbid soojuspõhise tuvastamise takistamiseks — need on vaid mõned potentsiaalsetest kasutusaladest õhukesele, painduvale, valgust neelavale materjalile, mille hiljuti töötasid välja California San Diego ülikooli insenerid.
Uus materjal, mida nimetatakse „peaaegu täiuslikuks lairiba-kiirgusneelajaks“ (ingl near-perfect broadband absorber), neelab rohkem kui 87 protsenti 1200–2200 nanomeetrise lainepikkusega infrapunalähi-kiirgusest, mida kasutatakse kiudkaabelsides. Materjal neelab valgust iga nurga alt ning teoreetiliselt peaks olema võimalik seda kohaldada neelama valguse spetsiifilisi lainepikkusvahemikke, samas muid sagedusi läbi lastes.
Uudse nanoosakeste-põhise lähenemise toel õnnestus töörühmal, mida juhtisid professorid Zhaowei Liu ja Donald Sirbuly California San Diego ülikooli tehnikateaduskonnast, luua lairiba-kiirgusneelaja, mis on õhuke, paindlik ja peenhäälestatav.
Kiirgust neelav uudismaterjal toimib tänu optilistele nähtustele, mida nimetatakse pinnaplasmonite resonantsideks (ingl surface plasmon resonances) ja mida valguse teatud lainepikkuste toimel tekitavad vabad elektronid metalli nanoosakeste pinnal.
