Neandertallastega sigimine kinkis inimesele võimsa immuunsüsteemi
Suguline läbikäimine ja ristsigimine neandertallastega andis meie esivanemaile n-ö DNA-valmiskokteili, mis osutuks hindamatuks relvaks võitluses põhjapoolsetes piirkondades tavaliste nakkushaigustega, annab mõista immunoloog Peter Parhami uurimistöö, vahendab The Daily Mail.
See kiirendas omakorda hüppeliselt meie liigi evolutsiooni, omistades meile maailma rahvastamiseks vajaliku jõu ja vastupidavuse.
Mullu avaldatud uuring paljastas asjaolu, et meie kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud ürg-esivanemad ei suutnud vastu panna neandertali inimese tahumatutele võludele.
Seetõttu leidub veidi neandertallast igaühes meist. Mõnes maailma piirkonnas pärineb isegi kuni neli protsenti inimeste DNA-d lühikestelt ja jässakatelt koopaelanikelt.
Värske uurimus näitab, kuidas see DNA meile tulu on toonud.
California maineka Stanfordi ülikooli professor Parham keskendus veidi rohkem kui 200 geenist koosnevale rühmale, mida nimetatakse inimese koesobivuse antigeenideks e HLA-deks (ingl human leukocyte antigen). Need geenirühmad on immuunsüsteemi toimimise seisukohalt võtmetähtsad.
Prof Parham näitas, et mõned meie HLA-geenidest on samased neandertallastelt leitud geenirühmadega.
Nende hulka kuulub ka neandertallaste immuunsüsteemi-geen nimega HLA-C*0702, mida esineb laialdaselt tänapäeva eurooplastel ja asiaatidel, tänapäeva aafriklastel aga mitte.
Eksperdid usuvad, et kaasaja inimesel ja neandertallastel oli kunagi ühine esivanem, kes elas Aafrikas. Umbes 400 000 aasta eest lahkusid esimesed neandertallased Aafrikast, suundudes Euroopasse ja Aasiasse.
Meie esivanemad jäid aga paigale ja arenesid ajapikku tänapäevasteks inimesteks.
Prof Parhami tulemusi saaks selgitada kahe inimtõu ristsigimisega, mille käigus anti edasi immuunsus haiguste vastu, mis neandertallastel oli välja kujunenud pärast Aafrikast lahkumist.
Londonis Briti teaduste akadeemia Royal Society kohtumisel peetud ettekandes rõhutas professor, et taoline ristsigimine andis kaasaegsele inimesele „hübriidjõu“, mis lubas meil rahvastada kogu maailma.
Kõrgõppeasutuse University College London neandertallaste evolutsiooni ekspert Matt Pope ütles kommentaaris ajalehele Sunday Times, et kaasaegne inimene lõikas sellisest geenivahetusest kasu: „Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse kolimise käigus immuunsuse nullist väljaarendamise asemel pakkus see vahetus välklahenduse uute keskkondadega kohanemiseks.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!