Pole välistatud, et ühel heal päeval aitavad selle vastupidava roboti veelgi arenenumad sugulased teadlastel uurida mõne võõrplaneedi vulkaanide sisemust.

VolcanoBot 2, nagu ka selle eelkäija VolcanoBot 1 on konstrueeritud mahtuma sellistesse vulkaanilõhedesse, mis on inimestele uurimiseks liiga kitsad või ohtlikud. Tulemäe-uurimisrobotite loojaks on vulkanoloog ja JPL-i juures töötav NASA järeldoktor Carolyn Parcheta.

“Meil pole kunagi varem õnnestunud uurida vulkaanilist soont, kuna tavaliselt mattuvad need purske käigus räbu alla või hävivad,” tutvustas Parcheta oma projekti teaduskonkursi National Geographic Expedition raames.

Parcheta avastaski Hawaii Kilauea tegevvulkaanist kaks hästi säilinud mitteaktiivset lõhet. Koos JPL-i juures töötavate nõustajate Aaron Parnessi ja Karl Mitchelliga katsetas ta juba ka robotit VolcanoBot 1.

Mullu mais läkitas NASA roboti VolcanoBot 125 meetri sügavusele kahe vulkaanilise lõhe lähikonda. Too ratastega robot on umbes 30 sentimeetrit pikk; selle rataste läbimõõduks on 17 sentimeetrit.

Teadlased avastasid aga, et VolcanoBot 1 on lõhe põhja jõudmiseks liiga suur ja selle mootor liiga nõrk. Nii ehitatigi valmis täiustatud versioon VolcanoBot 2.

25 sentimeetri pikkune VolcanoBot 2 on eelkäijast lühem ja kergem ning varustatud tehnikaga, mis võimaldab sel “vaadata” lõhes üles, alla ja enda ümber ringi.

Andmeid kogutakse ja talletatakse VolcanoBot’i pardal ning roboti otse-eetris edastatav videovoog võimaldab Parchetal ja kolleegidel aparaati täpsemalt juhtida.

Parcheta loodab, et tema projekt aitab tulevikus teadlastel vulkaanide purskamist senisest põhjalikumalt mudeldada.

Tillukesed robotid aga ei pea piirduma teadmiste ammutamisega ainult Maa vulkaanide kohta. NASA loodab, et VolcanoBot’idele sarnane tehnika saab kunagi hakata uurima ka muiste Marsil ja mujal Päikesesüsteemis pursanud vulkaanide sisemusi.