NASA teatas uue eluvormi leidmisest
Siiani peeti iseenesestmõistetavaks, et elu vajab fosforit. Viimastel aastatel on aga teistel taevakehadel elu otsimisega tegelevad Arizona osariigi ülikooli astrobioloogid Ariel Anbar ja Paul Davies toetanud ideed, et elu võib esineda ka muul kujul.
Artikli esimene autor on tänaõhtuse NASA erakorralise pressikonverentsi esineja Felisa Wolfe-Simon, kes praegu tegev NASA juures astrobioloogiauuringutega.
Anbari sõnul on eluks vaja teatud keemilisi elemente ja teatud keemiliste elementide puhul on elu välistatud. “Kuid kas need on ainsad võimalused? Kui eriline võib elu olla?” küsib ta. “Üks põhireegleid, millel on põhinenud senised maavälise elu otsingud teistelt planeetidelt ja ka meie astrobioloogia programm on see, et tuleb jälgida kindlate keemiliste elementide olemasolu,” ütles Anbar. Kuid nüüd on nende uuring need reeglid ümber lükanud. Saab ka teisiti.
Seni arvati, et eluks on vajalik kuue elemendi — süsiniku, vesiniku, lämmastiku, hapniku, fosfori ja väävli olemasolu. Selles mõttes on kogu maapealne elu oma tohutus mitmekesisuses üsna ühesugune.
Kuid see arvamus ei pea paika, sest ühest California järvest leitud veider bakteritüvi toimib sootuks teistmoodi. 2009. aastal pakkus Wolfe-Simon välja hüpoteesi, et keemiliste elementide perioodilisustabelis otse fosfori all asuv arseen võiks eluvormides fosforit asendada.
See ei olnud ainult hüpotees, vaid ka idee, et sellised arseeni kasutavad eluvormid võisid kunagi maakeral tekkida ning nad võivad olla tänini alles kohtades, kus valitsevad ebaharilikud tingimused.
Bakteritüvi GFAJ-1 Halomonadaceae perekonnast Gammaproteobacteria leiti Californiast Mono järvest, mille vesi on erakordselt soolane ja arseenirikas. Laboris õnnestus seda bakteritüve edukalt kasvatada fosforivaestes, kuid väga arseenirikastes tingimustes.
Keeruliste eksperimentide abil tehti kindlaks, et bakter oli võimeline kasutama nii fosforit kui arseeni. Kuigi bakter GFAJ-1 ei osuta tõelisele maavälisele elule, on see viide, et võib olla elusorganisme, mis toimivad põhimõttel, mida seni pole võimalikuks peetud. Selliste eluvormide otsijate järgmine suur eesmärk võiks olla bakteritüvi, mis saab hakkama täielikult ilma fosforita.
Daviese sõnul on see järvest leitud pisilane ilmselt jäämäe veepealne osa ning siin on potentsiaali mikrobioloogias terve uue koolkonna tekkeks.
“Kui Maa peal on olemas midagi nii ootamatut, siis milleks on elu veel võimeline, mida me veel näinud pole?” küsib Wolfe-Simon.
