NASA missioon: Päike ja planeedid tekkisid arvatust erinevalt
NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud näidiseid analüüsinud teadlaste sõnul võisid Päike ja sellele lähimad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt. Andmed paljastasid erinevusi Päikese ja planeetide hapniku ja lämmastiku, mida leidub meie päikesesüsteemis kõige rohkem, sisalduses. Kui erinevus on väike, võib selle mõistmine viia meie päikesesüsteemi arengu mõistmiseni, vahendab Stiina Kristal Fyysika.ee kaudu ScienceDaily.com uudist.
"Me leidsime, et Maa, kuu ja ka marsi meteoriidid, mis on asteroidide näidisteks, sisaldavad vähem O-16-t kui Päike,” sõnas Kevin McKeegan, üks artikli peaautoreid. ,,Sellest võib järeldada, et me ei tekkinud samadest tähe udukogu materjalidest kui Päike – miks ja kuidas see nii on, jääb aga veel avastada.”
Maa õhk sisaldab kolme erinevat sorti hapniku aatomeid, mida eristab üksteisest neis sisalduvate neutronite arv. Ligi 100 protsenti päikesesüsteemi hapniku aatomitest koosnevad O-16-t, kuid väiksemas koguses leidub ka eksootilisemaid O-17 ja O-18 isotoope. Genesise näidiste hapnikusisaldust uurivad teadlased leidsid, et Päikeses oleva O-16 osakaal on veidi kõrgem kui vastav näitaja Maal või teistel tähele lähedasematel planeetidel. Teiste isotoopide osakaalud olid veidi madalamad.
Ühes teises teadusartiklis on kirjeldatud Päikese ja planeetide lämmastikusisalduse erinevusi. Sarnaselt hapnikule on ka lämmastikul isotoop, nimelt N-14, mis moodustab pea 100 protsenti päikesesüsteemi lämmastikust, kuid leidub ka väheses koguses N-15-t. Samu näidiseid uurinud teadlased nägid, et Maa atmosfääriga võrreldes oli Päikeses ja Jupiteril veidi rohkem N-14, kuid 40 protsenti vähem N-15-t. Nii Päikesel kui ka Jupiteril paistab lämmastikusisaldus sama olevat. Sarnaselt hapniku juhule, on ka lämmastikusisaldus Maal ja teistel lähematel planeetidel väga erinev.
"Need tulemused näitavad, et kõik päikesesüsteemi planeedid, kaasa arvatud maasarnased planeedid, meteoriidid ja komeedid, on selle udukoguga, millest päikesesüsteem tekkis, võrreldes koostiselt anomaalsed,” sõnas Bernard Marty, üks uurimuse läbi viinud teadlasi. "Sellise heterogeensuse mõistmine mõjutab meie arusaama päikesesüsteemi tekkest.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!