8.41. Asi on ametlik: kulgur Curiosity saatis Marsilt Twitteri sõnumi: "Ma olen turvaliselt Marsi pinnal. GALE'I KRAATER MA OLEN SINU SEES!!!"
8.34. Mõni minut pärast teadet, et kulgur on edukalt maandunud, hakatakse saama esimesi pilte, mis vallandab uue rõõmupuhangu.
8.32 "We have touchdown!" NASA kontrollruumis kõlavad rõõmuhõisked ja inimesed embavad teineteist. Saabus uudis: Curiosity on maandunud!
8.26. "Me töötleme nüüd andmeid Odysseylt," ütleb naine NASA kontrollruumis, millele järgnevad lühikesed rõõmuhõisked.
8.25. Pärast rahulikku perioodi on missiooni kliimaks muutnud kontrollruumi äravaks ning NASA ootab maandumise lõppemist. Alanud on "seitse õuduse minutit", mille käigus peab selguma, kas kümne aasta töö on asja ette läinud.
8.18. Atmosfääri sisenemisele lähenedes kardeti, et sideprobleemid võivad viivitada maandumise kohta kinnituse saamist, kuid nüüd teatati, et Marsi orbiidil olev tehiskaaslane Odyssey on edukalt oma kohale jõudnud ja maandumist peaks saama üle kanda.
8.16. Kõik NASA kontrollruumis paistavad üsna rahulikud jälgides missiooni südametukseid. Curiosity asub umbes 3200 kilomeetri kaugusel eesmärgist.
Eellugu
Curitosity peaks jõudma Marsi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kiirusega 20 920,5 kilomeetrit tunnis. Kui kõik sujub plaanide järgi, maandatakse kulgur suurde kraatrisse, teatab Associated Press.
Curiosity on autopiloodil ja inseneridel jääb üle vaid jälgida, kas kõik kulgeb kava järgi.
Kui kõik läheb hästi, peaks kontrollkeskus kuulma signaali kell 20.31 kohaliku aja järgi. Hoiatati, et kinnituse saamine võib võtta rohkem aega, kui Marsi orbiidil lendav kosmoselaev, mis peaks Curiosityt maandumise ajal „kuulama“, ei ole parajasti õiges kohas.
Curiosity trajektoor oli nii täpne, et insenerid otsustasid loobuda viimasest katsest tema positsiooni enne atmosfääri sisenemist parandada.
NASA katsetab Curiosityga uut maandumistehnikat. Et side Maa ja Marsi vahel võtab aega, on Curiosity autopiloodil. See asetab meeskonnale lisasurve, sest rahamured on sundinud NASA-t oma Marsi uurimise kavu kokku tõmbama. Pärast Marsi tehiskaaslase starti 2013. aastal pole kavas enam midagi. Seda enam peab esmaspäevane maandumine õnnestuma.
Curiosity ülesanne on uurida, kas Marsi keskkonnas on kunagi olnud sobivaid tingimusi mikroobilise elu tekkeks.
Lend Marsile võttis aega üle kaheksa kuu ning selle pikkus oli 566,46 miljonit kilomeetrit. Lennu kõige keerulisem osa on maandumine. Curiosity kaalub ligi tonni ning seetõttu tuli välja töötada uus ja kontrollitum meetod kulguri maandamiseks.
Väikese auto suurune tuumajõul liikuv Curiosity on varustatud teadusliku aparatuuriga, kaameratega ja ilmajaamaga. Kulguril on robotkäsi laseriga, mis võib purustada kive, keemialabor, mis suudab kivimite koostist määrata ning radiatsiooni mõõtja.
Maandumiskoht Marsi ekvaatori lähedal valiti selle tõttu, et seal on märke vee olemasolust, mis on inimkonnale teada oleva elu tekke eeltingimus. Gale'i kraatris on viie kilomeetri kõrgune mägi ja kosmosest tehtud pildid näitavad, et selle jalam on rikas mineraalide poolest, mis on tekkinud vee olemasolul.
Varasemate missioonide käigus on leitud Marsi põhjapooluse lähedal jääd ja märke voolava vee kohta ajast, kui planeet oli niiskem, mitte selline nagu praegune karm ja kuiv kõrbekeskkond.
Curiosity eesmärk on otsida elu tekkeks vajalikke peamisi elemente – süsinikku, lämmastikku, fosforit, väävlit ja hapnikku. Kulgur ei ole varustatud elavate või fossiilsete mikroorganismide otsimiseks. Tulevikus tuleb tuua Marsi kivimeid ja pinnast Maale, et neid võimsates laboratooriumides uurida.
