Napoleoni võisid tappa liiginnukad arstid

Rühm USA patoanatoome esitas versiooni, et Napoleoni surma põhjuseks polnud mitte vähktõbi ega mürk, vaid teda Püha Helena saarel ravinud arstide “liiginnukus”.

Lahkamisprotokolle ja hilisemaid uurimusi uurinud San Francisco kohtumeedikud avaldasid oma järeldused ajakirjas New Scientist.

Teadlaste rühma juhtinud doktor Steven Karch väidab, et Napoleoni tohtrid manustasid kukutatud keisrile parimate kavatsustega suurtes annustes preparaati, mis sisaldas antimoni, kaaliumi ja veinikivi soola. Viimati nimetatud värvitu aine on mürk.

Ravi eesmärgiks oli panna maovähki põdenud Napoleon oksendama. Peale selle tegid arstid talle sageli klistiiri. Ameerika anatoomide hinnangul põhjustas selline ravimeetod haige organismis tõsise kaaliumipuuduse, mille tagajärjel tekkis südamehaigus. Äge südamekloppimine häiris peaaju verevarustust.

Just see põhjustaski ameeriklaste hinnangul 52-aastaseks elanud Napoleoni surma 1821. aastal.

Usutluses BBC-le ütles Karch: “Selle versiooni kasuks räägivad mitmed kaalukad argumendid, ent see pole pooltki nii huvitav kui oletus, et keiser tapeti. Teda ei tapnud siiski arseenikum, teda tapsid arstid.”

Napoleoni surmamist arseenikumi abil kinnitasid 2001. aastal Prantsuse kohtumeedikud, kes leidsid selle mürgi jälgi keisri juustest.

Selle avastuse toel tekkis oletus, et kogu Euroopa hirmust värisema pannud korsiklase tapsid vandenõu sõlminud St Helena saare Briti komandant Hudson Lowe ja Napoleoni lähikonda kuulunud Prantsuse krahv Charles de Montholon.

Kui doktor Karchi uurimisrühma teooria tunnistatakse paikapidavaks, saavad mõlemad “vandenõulased” lõpuks õigeks mõistetud.