Tõesti — nafta hinna tõus on muutnud elu kallimaks, kuid keegi ei süüdista selles naftatootjaid, vaid pahameel on suunatud hoopis biokütusele.

Boliivia president Evo Morales ja Peruu riigipea Alan Garcia astusid eile ÜRO kõnetooli, et süüdistada biokütuse tootjaid üleilmses toidukriisis. Vasakpopulist Morales tegi sellest lausa ideoloogilise relva, nõudes kapitalismi kaotamist.

Varem on biokütust kritiseerinud Kuuba liider Fidel Castro, Venezuela president Hugo Chavez ja ÜRO eriraportöör, tuntud Kuuba-sõber Jean Ziegler. Kuid nende kriitikaga on ühinenud ka ÜRO toiduorganisatsioon FAO.

Pahameel ja rahutused

Vastupidist väidab Brasiilia president Inacio Lula da Silva, kelle arvates suudab riik täita inimeste toiduvajaduse ning jaksab kasvatada ka biokütuse toorainet. Brasiilia arvates tuleb toiduainete hinna tõusus süüdistada ennekõike naftatootjaid, kes kruvivad kütusehindu järjest kõrgemaks, kuigi varud ei ole veel otsas.

Toornafta hind on nelja aastaga peaaegu viiekordistunud, mille tagajärjeks on transpordi ja maaharimise kallinemine. EL seadis eesmärgi, et kümnendik autokütust tuleks taastuvatest allikatest. Mitmed riigid on suurendanud järsult biokütuse tooraine kasvatamist, vähendades kohati toidutaimede põlluala. Mujal on rajatud uut põllupinda vihmametsade arvel, aga see tekitab loomulikult uusi probleeme.

FAO indeks näitab toiduainete hinna kahekordistumist viimase nelja aastaga. Piimatoodete järsk kallinemine tuli mullu, teravilja hind ronib kõrgustesse tänavu. Ka õlitaimede hinnaindeks on järsult kerkinud. Tulemuseks on rahva pahameele järsk kasv arengumaades ning hiljutised rahutused Haitil, Burkina Fasos, Kamerunis, Egiptuses, Indoneesias, Elevandiluurannikul, Mauritaanias, Mosambiigis ja Senegalis. Näljahäda on suurenenud eriti Aafrikas, kus sõdade ja põua lõppu pole näha, ja mitmes Ladina-Ameerika riigis, kus üleujutused on saaki hävitanud.

Samal ajal on suhkru hind madalam kui 2006. aastal, ehkki biokütuse tooraineks kasutatakse ka suhkruroogu. Biokütus on leidnud mitmel pool soodsat vastuvõttu, sest asendab taastumatut naftat, lisaks säästab see atmosfääri liigse CO2-emissiooni eest. Teisalt heidetakse ette, et biokütuse tootmine on praegu veel tunduvalt energiamahukam kui nafta töötlemine. USA maisitootjate ühendus kinnitab, et kriitika on mõistetamatu, sest nemad suudavad rohkem kasvatada, kui turg nõuab.

Toidu kallinemisel palju põhjuseid

Vili söödetakse loomadele

Kliimamuutused jätkuvad

•• USA dollari nõrgenemine on üks naftahinna kerkimise põhjuseid, mis muudab omakorda kallimaks transpordi ja maaharimise. Austraalia ei suuda enam toota nii palju nisu ja otra kui varem. Samal ajal söödetakse maailmas üha rohkem teravilja loomadele, sest liha tarbimine on Aasia riikides heaolu tõustes suurenenud.

•• Ka kliimamuutustel on oma roll: osa Aafrikat kuivab ja osa Lõuna-Ameerikat liguneb.

•• Kuid kuna toiduainete hinnad hakkasid tõusma järsku, kalduvad paljud seostama seda teise viimase aja fenomeniga ehk kütusetaimede kasvatamisega.