Müra kui fenomeni võib võrrelda radioaktiivsusega, ent kas iga heli on müra?
Märksa helirikkamad on avamaastikud, kus müra tekitab tuul. Metsades on heli allikaks puude kohin ning linnulaul. Kõige mürarikkam looduslik foon on mererandades, kus lainete murdumine võib helitugevuselt ületada inimese hääleulatuse, kirjutab Bioneer.
Paikselt elav inimene harjub loodusliku müratasemega. On tehtud katseid, kus inimene on paigutatud absoluutse helikindlusega ruumi, kuid katsealune on peatselt avaldanud soovi katse lõpetada, kuna tunneb end ebamugavalt.
Inimkõrv on suuteline eristama helisid sagedustel 20-22000Hz. Kõige tundlikum sagedus asub 4000HZ juures. Müra mõõdetakse detsibellides, heli, mida inimkõrv enam ei erista nimetatakse nulldetsibelliks.
Levinuimad helisid hinnatakse detsibellides järgmiselt:
30dB – sosin, kuuldav 1 meetri kaugusel;
50dB – vihm;
50-60dB – normaalne kõne;
60dB – elektripardel;
70-90dB koera haukumine;
80dB – uksekell, telefonihelin;
85dB – veoauto;
90dB – karjumine;
96dB - muruniiduk;
95-110dB – mootorratas;
110dB – püssilask õhku;
120-130dB - võimendatud muusika kontserdil
140dB – lennukimootor.
Kõige tugevamaks müraks loetakse Krakatau vulkaani purset.
Mitte kogu müra pole inimese poolt tekitatud. Näiteks naerukajakas võib karjuda 100dB tugevusega. Piksemürin võib ajutiselt ulatuda isegi 130dB-ni ja enamgi.
Euroopa Liidu poolt 2002. aastal vastu võetud müradirektiivi kohaselt ei tohi helitugevus öisel ajal eluruumides ületada 40dB. See vastaks ehk raamatukogu ja muude sarnaste vaiksemate ruumide helitasemele. Üleminekuriikides, kuhu alla ka sisuliselt Eesti kuulub, võib öise müra piir ulatuda 55dB-ni.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (World Health Organisation (WHO)) on teinud uuringuid ja leidnud, et üks viiest eurooplasest peab öösel taluma sellist mürataset, mis võib oluliselt tervist kahjustada.
Inimesel, keda müra häirib, on võimalik esitada Terviseameti kohalikule tervisekaitsetalitusele mürakaebus. Kohalik järelevalve ametnik uurib olukorda kohapeal, tellib vajadusel laborist mõõtmised ja mürataseme ületamise korral esitab ettekirjutuse müraallika valdajale, et too viiks müra normidega vastavusse. Kui ettekirjutust ei täideta, algatatakse müraallika valdaja vastu väärteomenetlus.