Kadumisoht kollitab: muistse islandi keele saatus on küsimärgi all

Islandi keel pärineb vanapõhja keele vanaislandi murrakust. Saareriigis tänapäeval räägitav keel on üsna sarnane sellele, mida rääkisid islandlaste esiisad, kes 1100 aastat tagasi Skandinaaviast saarele jõudsid. Globaliseerumine, uue tehnoloogiaga kaasnev ja inglise keele domineerimine on aga vana keelt tõsiselt ohustamas, usuvad teadlased.

Phys.org vahendab ekspresident Vigdis Finnbogadottirit, kes ütles Associated Pressile, et Island peab võtma kasutusele konkreetsed meetmed emakeele päästmiseks. Finnbogadottiri sõnul on määrava tähtsusega, et kõikvõimalikud arvutiprogrammid arendataks niisugusteks, et neid ka islandikeelsetena kasutada saab. Praegu on islandi keel üks kehvemini toetatud digikeeli Euroopas. Vastasel puhul võib islandi keel lõpetada ajaloo prügikastis nagu ladina keel, usub ta. Islandi keelt räägib hetkel emakeelena vähem kui 400 000 inimest.

Lapsed räägivad omavahel inglise keeles

Esimese murekohana kolmest suuremast on kooliõpetajad adumas muutusi õpilaste keelekasutuses. See tähendab muudatusi nende islandikeelses sõnavaras ja loetava mõistmises, aga mitte ainult. Näiteks hariduskonsultant Anna Jonsdottir ütles, et ta kuuleb Reykjaviki teismelisi üha enam omavahel hoopis inglise keeles kõnelemas.

15-aastastele ei anta enam koduseks ülesandeks mõni keskaegne saaga läbi töötada. Ka 1955. aasta nobelisti kirjandusklassik Haldor Laxnessi teoste õpilastele tutvustamisega oodatakse pigem lõpuklassini. Islandlased on traditsiooniliselt olnud uhked olnud selle üle, et nad on võimelised aastasadade taguseid saagatekste vabalt ja soravalt lugema ning mõistma, sest nende keel on tänapäevasega üsna sarnane.

Keele seisukohalt teiseks murekohaks on turism ja globaliseerumine. Turismisektor on Islandil viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud ning sellest on saanud riigi suurim tööandja. Ja ka uusi elanikke, kes kohalikku keelt ei mõika, tuleb juurde. Islandi panga Arion banki analüütikud prognoosivad, et üks kahest uuest töökohast saab olema hõivatud välismaalase poolt. Nii turistide kui sisserändajatega on vaja inglise keeles suhelda, mis suuremas plaanis töötab islandi keele kahjuks.

Islandi ülikooli keeleteaduse professor Eirikur Rognvaldsson on algatanud kolme aasta pikkuse uuringu, mille raames vaadeldakse 5000 inimese keelekasutust. See on suurim uuring läbi aegade, mis islandi keele kasutusele pühendatud on. Varajased tulemused ütlevad Rognvaldssoni sõnul, et väikesed lapsed kuulevad üha vähem ja vähem islandi keelt, mis võiks nende enda keelekasutusele tugeva kodumaise põhja laduda.

Keel on olnud murekohaks varemgi

Mure islandi keele tuleviku pärast pole uus. 19. sajandil Taani kuningriigi koosseisus olles mõjutas islandi keele sõnavara ja lauseehitust tugevasti taani keel. Saareriigi iseseisvusliikumise eesotsas seisjad põhjendasid just islandi keele olemasoluga väidet, et islandlased on eraldi rahvus. Aastast 1944, mil Island iseseisvus, on riigi presidendid alati olnud keele säilitamise eestkostjaiks.

Majandusprofessor Asgeir Jonsson ütles AP-le, et ilma oma unikaalse keeleta võib Islandit tabada ajude äravool, eriti teatud erialade esindajate seas. „Suurbritannia linnas, kus elab sama palju inimesi kui meil terves riigis, on palju vähem teadlasi ja kunstnikke,“ tõi ta näite. „Nad on liikunud suurlinnadesse.“

Kolmandaks mureks on, et paljud uued digiseadmed, arvutiprogrammid, asjade interneti tarvikud ja muu taoline on disainitud küll inglise keelest aru saama, aga islandi keelt need ei mõista. Kui nutika külmiku või interaktiivse robotiga islandi keeles kõneleda mõtet pole, on see keele jaoks kaotatud lahing. Euroopa keelte seast on islandi keel koos iiri, malta ja meie naabrite läti ja leedu keeltega üks neid, mille digitugi on kõige nõrgemate seast. Nii hindab olukorda META (paljukeelse Euroopa tehnoloogiaallianss), mis hindab 30 Euroopa maa keelte seisu digiilmas.

Islandi haridusministeerium arvab, et tuleks investeerida umbes miljard islandi krooni ehk üle 8 miljoni euro, et aidata keelt tehnoloogiaarendatajatel valikuna uude tarkvarasse ja seadmestikku sisse viia. Ehk on islandi keele seis 21. sajandil ka midagi sellist, millele Eestis mõtlema peaksime - väikeriigid ja väikesed keeled mõlemad.