Mõranevat tuumareaktorit on üritatud Šotimaal jõuga töös hoida
Paraku avastati nüüd mõrad kahes AGR-reaktori neutronimoderaatoriks olevast 3000 grafiitplokist, ja kuigi mõrad olekski parandatavad, on remonditööde tegemine nii keeruline, et reaktori eluea pikendamise kavad tuleb ilmselgelt uuesti kaalumisele võtta. AGR-tüüpi reaktorid on juba selgelt vananenud disainiga, aga annavad tänaseni 15 protsenti Suurbritannia aastasest energiavajadusest ja nende sulgemine tekitab tõsiseid majanduslikke raskusi.
AGR (advanced gas-cooled reactor, e k edasijõudnud gaasijahutusega reaktor) oli Briti edasiarendus Magnox-tüüpi reaktoritest ja välja töötatud juba kuuekümnendate aastate alguses. See kasutab kütusena uraandioksiidi kuulikesi, neutronimoderaatorina grafiiti ja jahutuseks süsihappegaasi.
Ohutusnõuded sunnivad reaktori töö vähemalt nii kauaks peatama kuni probleemid lahendatud saavad. Reaktor oli seisma pandud hooldustöödeks juba augustis, aga see ei muuda radioaktiivset kütust sees vähem ohtlikuks. Kaks kuud seisakut tuumajaamas on aga maksma läinud juba 60 miljonit naela.
Seejuures pani BBC tähele, et riiklik tuumaregularsiooni amet (ONR) oli 1. oktoobril andnud loa reaktori taaskäivitamiseks 8. oktoobril, kuna nendeni polnud teated mõradest isegi jõudnud. Nüüd tuleb see otsus vähemalt ajutiselt seisma panna. Tuumajaama operaatorid üritavad samas ikka kinnitada, et kõik on veel ohutuse piires.
Grafiitkorpuses ilmnenud mõrad võivad takistada kontrollvarraste sisestamist reaktorisse, ja seega teha tuumajaamast varasemastki ohtlikuma. Kui varem olid sellised mõrad võimalikud vaid teoreetilisel tasemel ja mitmed tuumajaamade eksperdid üldse üritasid väita, et selliseid mõrasid ei saa isegi ette tulla, siis vähemalt see debatt on nüüd käegakatsutava lõpu leidnud.
Tuubikujulised grafiitplokid, igaüks umbes meeter kõrged, modereerivad tuumareaktsiooni, ja on hädavajalikud reaktori turvalisuse tagamiseks. Ja neid pole võimalik välja vahetada.
Aastaid neutronkiiritust on põhjustanud grafiidi kokkutõmbumist ja kuna osakesed pommitavad grafiiti ebaühtlaselt, tekivad ka pinged selles ja tulemuseks on mõranemine. Grafiidiplokid ka kaotavad kaalu oksüdeerumise tulemusel. Ja mõrasid seal on kahtlustatud juba 2006. aastast alates, nüüd said need oletused ka kinnituse.
EDF on kulutanud tohutult raha ja ka lobitööd, et hoida seniseid reaktoreid töös vähemalt 2023. aastani, mil valmib Hinkley C reaktor Somersetis. Grafiidil rajanevaid reaktoreid on pärast Tšernobõli katastroofi (1986) jäänud kasutusse veel vaid endises N Liidus ja Suurbritannias.
