Moodne inimkultuur sai alguse 44 000 aastat tagasi
Hiljuti Lõuna-Aafrikast leitud mürgitatud otstega nooled ja jaanalinnu munadest valmistatud helmed annavad eile avaldatud kahe uurimuse kohaselt mõista, et kaasaegne inimkultuur võis tekkida arvatust 24 000 aastat varem. Debatt selle üle, millal kaasaegne inimkäitumine alguse sai, on käinud juba aastaid.
Märkimisväärne osa antropoloogidest peab selleks hilist kiviaega. Ent ajastu täpne dateerimine on osutunud häirivalt raskeks - hinnangud varieeruvad 25 000 aastast 50 000 aastani, vahendab ERR Teadus.
Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika vabariigi piiril asuvast Border'i koopa lähistelt on samas leitud keerukaid tööriistu ning kultuurilise väärtusega esemeid, mille vanus ulatub 75 000 aastani. Ent neid valmistanud kultuur näis 15 tuhat aastat hiljem uuesti pildilt kaduvat.
Seega on arvatud, et hiline kiviaeg kestis veel 20 000 aastat tagasi. Hüpoteesi toetavad mitmed leiud nagu primitiivsed puidust labidad, nooled ja vibud, rääkimata poleeritud kivist tööriistadest. Ajakirjas PNAS ilmunud uurimuses tõestatakse aga veenvalt, et sarnaseid esemeid osati valmistada juba 39 000-44 000 aastat tagasi. Leiud pärinevad samast Border'i koopa regioonist.
Leitud orgaanilist ainet sisaldavate esemete hulgas leidus muuhulgas jaanalinnu munadest valmistatud poleeritud helmed, õhukesed loomaluudest valmistatud noolepead ja puupulgad maa kaevamiseks.
