"Nüüd on küsimus selles, kas need ajurakkude tüübid on seotud skisofreenia kliiniliste tunnustega," kommenteeris uurimust üks selle autoritest Patrick Sullivan. "Näiteks võivad tõrked ühes rakutüübis muuta haigust ravile vähem alluvaks. Tõrked teises rakutüübis võivad aga suurendada haiguse pikaajalisemat mõju kognitiivsetele (ajuga seostuvatele tunnetuslikele - Forte) oskustele," ütles ta. Tema sõnul on just nende küsimuste edasi uurimine uute raviviiside välja töötamiseks oluline, kuna tõenäoliselt vajavad eri rakutüübid eri ravimeid.

Varasemad geneetilised uuringud on skisofreeniaga seostanud tuhandeid geene, millest igal eraldi geenil võib olla mõju haiguse avaldumisele. Küll aga polnud varem teada, kas geenidel on omavahel seos ning kas need mõjutavad aju tervikuna või vaid mingeid teatud piirkondi ajust.

Kasutades ajukaarte, mis näitavad, millised rakud milliseid geene sisaldavad ning võrreldes neid skisofreeniaga seostavate geenide nimekirjaga, suutsidki teadlased lõpuks skisofreeniaga seostuvad rakutüübid tuvastada ja kaardistada. Tulemuste kohaselt mõjutab skisofreeniat paar suuremat rakutüüpi, mis asuvad aju eri osades.

Sarnane võrdlusmeetod on võimalik tänu hiljutistele tormilistele arengutele geneetika ja geenitranskriptoomika (genoomilt transkribeeritud RNA kogukomplekti uurimise - Forte) valdkonnas. Teadlaste hinnangul saab uurimismeetodit kasutada ka teiste keeruliste haiguste nagu näiteks autismi, depressiooni ja söömishäirete tekkepõhjuste uurimiseks.