Mis on keskkonnaõigus ja kuidas tulla toime keskkonnavastutusega?
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) poolt maikuus korraldatud loenguõhtul Tartu Keskkonnahariduse Keskuses arutles ökoportaal Bioneer koos Säästva Eesti Instituudi programmijuhi Kaja Petersoniga keskkonnavastutuse teema üle.
Kogu Euroopa Liidus ja seega ka Eestis kehtiva keskkonnavastutuse süsteemi loomise põhjuseks on olnud mitmed keskkonnaalased õnnetusjuhtumid kaevanduste, merereostuse ja pinnasereostusega (nt tankeriõnnetused, kütuseautode avariid jmt. Samas ei ole selliste juhtumitega seotud vastutust olnud kuigi lihtne õiguslikku normistikku seada. Kaja Petersoni sõnul tuleb keskkonnaõiguse loomisel piltlikult öeldes mõistatada, kuidas loodus toimib, ja osata inimestevahelisi suhteid selliselt reguleerida, et keskkond ei kahjustuks. See on keeruline ülesanne, ent esimesed sammud selles suunas on siiski tehtud.
Mis on keskkonnavastutus?
Mis üldse on keskkonnavastutus? Tavamõistes võib igaühe arusaam sellest olla üsna erinev – vastutuse all võidakse mõelda kohustust kahjud kinni maksta, minna vangi, astuda ametist tagasi vm. Mõnede inimeste arvates on ka moraalne hingepiin piisavaks vastutuseks. Õiguslikus mõttes vajab keskkonnavastutuse mõiste aga konkreetset piiri, et oleks täiesti selge, millistel juhtudel see võib tekkida. Selgelt on vaja piiritleda nii vastutuse tekkimise juhud kui see, milles vastutus võib seisneda.
Väga laias tähenduses võib keskkonnavastutus tähendada kolme erinevat liiki vastutust, millest kaks on vastutus teisele isikule tekitatud kahju eest, mida reguleerib võlaõigusseadus (tsiviilvastutus), ning vastutus süütegude eest, mis on ette nähtud karistusseadustikus (kriminaalvastutus). Kolmandaks liigiks on aga keskkonnavastutus kitsamas mõttes, mida reguleerib ka Eestis kehtiv keskkonnavastutuse seadus ning millest tulebki allpool lähemalt juttu.
Kitsamas mõttes keskkonnavastutuse reguleerimise eesmärgiks on kaitsta üldist, avalikku huvi. Vastutus tekib selliste hüvede kahjustamise puhul, mille kaitsmist eraisik üldjuhul nõuda ei saa – näiteks mõne liigi elupaiga kahjustamine või hävitamine vm. Ühe olulise uuendusena pööratakse keskkonnavastutuse süsteemis tähelepanu ka ökosüsteemi teenustele. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et keskkonnakahju ei seisne ainult konkreetse looma- või taimeliigi isendi kahjustamises, vaid et mets, meri ja kaitsealad tervikuna on omaette väärtused, mille kahjustamine tähendab keskkonnakahju tekkimist.
Keskkonnavastutus kitsamas mõttes erineb muud laadi vastutusest selle poolest, et kahju tekkimisel ei tule mitte see kinni maksta, vaid heastada. Peamiseks eesmärgiks on kahjustamiseelse olukorra taastamine. Vastavate meetmete kulud kannab vastavalt ’saastaja maksab’ printsiibile üldjuhul küll kahju tekitaja, ent ei tohiks tekkida olukorda, kus kahju hüvitamine toimubki vaid rahalise hüvitisega.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!