Mis mõte on NASA iidvanal Voyageride missioonil?
Mõlemad kosmoselaevad saadavad siiamaani Maale regulaarselt uut teavet, mis kosmoseteadust edendavad. Kuna Voyagerid on nõnda kaugel ja sügaval kosmoses, jõuab valguse kiirusel liikuv signaal Maalt esimeseni 16, teiseni aga „vaid“ 13 tunniga.
Voyageride esimene elutsükkel oli kavandatud viieaastaseks, misajal uuriti Jupiteri ja Saturni, viimase rõngaid ning mõlema Kuid. Tänaseks on Voyageride abil heidetud pilk juba ka Uraanile ja Neptunile ning kokku 49 Kuule ja analüüsitud kõigi nende planeetide magnetvälju.
Tänaseks on võetud suund üleüldse meie päikesesüsteemist lahkumise poole ning Voyagerid ongi teel Päikese mõjuväljast aina eemale, tähtedevahelisse universumiruumi, avastades senikäimata teel pidevalt uut ja enneolematut.
Mõlema Voyageri pardal on üks 12-tolline kullatud vaskplaat rahumeelsete sõnumitega Maa elanike poolt, kui emb-kumb juhuse või õnne tahtel eksisteerivate maaväliste elukate kätte peaks sattuma. Plaatidel on nii fotosid kui looduse hääli ning tervitused 55 erinevas keeles.
Voyager 1 ongi juba tänaseks jõudnud meie päikesesüsteemi nö. „tagaukse“ kanti, heliosfääri ossa, kus päikesetuuled enam peaaegu mõju ei avaldagi. Maagilise piiri ületab Voyager 1 teadlaste arvutuste kohaselt 2015. aastal ehk siis peaaegu 40 aastat pärast Maalt lahkumist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!