Mis asi on õigupoolest üks õige mets ja mis on võsamets?
„Kui vana peaks olema korralik mets?“
„No ikka 100 aastat.“
„Kas 100-aastane 7-meetri kõrgune rabamets on korralik mets või võsa?“
„No ei ole kumbki, ei ole korralik mets ega võsa. Raba on raba.“
„Kas lepik on võsa?“
„Muidugi, alati.“
„Kas 4-meetri kõrgune kaasik ja haavik on võsa?“
„Loomulikult!“
„4-meetrine kasevõsa, haavavõsa, männivõsa, kuusevõsa?“
„Ei, kuusikud ja männikud ei ole kunagi võsa, ükskõik, kui vanad nad on.“
Dendroloogia liigitab puittaimed puudeks, põõsasteks, puhmasteks. Näiteks mänd, kuusk, kask, tamm, haab ja lepp on puud. Toomingas ja pihlakas on midagi vahepealset, võivad olla nii puud kui põõsad. Puudeks nimetatud kukerpuu, paakspuu, türnpuu, sarapuu on aga päris kindlasti põõsad. Pohlad ja mustikad on puhmad.
Kask on puu nii siis, kui ta on vastsündinuna samblast madalam, kui ka siis, kui kõrgub viljakas mullas 30 meetrini. Mine võta kinni, millal ta seal vahepeal võsa oli.
Metsa saab liigitada väga mitut moodi: puuliikide, vanuserühmade, kasvukohatüüpide, boniteetide, arenguklasside ja kõigi nende kombinatsioonide viisi. Metsa, kus puude keskmine kõrgus on alla 1,3 meetri, loetakse metsata metsamaaks, kus üle selle, metsaga metsamaaks ehk puistuteks.
Mittemetsainimesed jagavad metsa teistmoodi: õige mets, võsamets, marjamets, seenemets, padrik, tihnik, mülgas, palgimets, kodumets… Igaüks võib igale metsale oma nime panna, see nimi tähistab inimese suhet metsaga, hingesugulust või selle puudumist, hirmu või armastust. Ja las ta jäädagi nii. See näitab, et mets omab inimese jaoks väga suurt tähtsust. Mis pidi ja kui kaldus keegi nende nimede vahele võsa ja metsa eraldusjoone tõmbab, jäägu igaühe enda otsustada.
Metsainimesed aga teavad, et mets on pidevas muutumises ja iga metsa jaoks on keegi ning igaühe jaoks on mets midagi. Ja seda kõike kokku on ikkagi 2,2 miljonit hektarit. Meie õnneks ei ole see kõik kingaga käidav vana samblikumännik!
Veiko Eltermann on RMK metsakorraldustalituse juhataja
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!