Milline oli Maa esimene elusolend?
“Tavaliselt arvatakse, et kõigi elusorganismide ühine esivanem oli hüpertermofiil ehk äärmiselt kuuma armastav organism, kes meenutas tänapäeva ookeanide sügavikes kuumaveeallikates (kus temperatuur on üle 90 kraadi) elavaid kummalisi organisme,” ütleb uuringu üks autoreid Nicolas Lartillot. „Meie uurimus aga näitas, et meie esivanem oli tegelikult kõrgemate temperatuuride suhtes tundlik ning elas alla 50-kraadises keskkonnas.”
Kõigi Maal olevate organismide ühise esivanema kirjeldamiseks võrdlesid teadlased tänapäevaste organismide geneetilist informatsiooni. „Meie uurimus sarnaneb põhijoontes tänapäeva keelte etümoloogia uurimisele, mille käigus püütakse välja selgitada keelte kujunemine,” märgib Lartillot.
“Määrasime kindlaks loomade, taimede ja bakterite ühised tunnused ning lõime nende põhjal erinevaid liike esindavate harunenud okstega puu. Kõik need oksad pärinevad samast tüvest — organismist, keda kirjeldasime.”
Avastused aitavad lahendada mitmeid kõigi elusorganismide ühise eellasega seotud vaidlusi. Näiteks toetavad nad teooriat, mille järgi esimesed Maal elavad organismid kasutasid päriliku info salvestamiseks ribonukleiinhapet (RNA), mitte desoksüribonukleiinhapet (DNA), mida kasutavad tänapäevased organismid.
RNA on kuuma suhtes väga tundlik ning poleks ilmselt varasel Maal valitsenud kuumade temperatuuride käes kuigi stabiilne. Uute andmete põhjal võib oletada, et meie ühine esivanem leidis kuskilt siiski jahedama mikrokeskkonna, kus areneda. Võib arvata, et sellised mikroskoopilised elupaigad mängisid varase elu arengus väga olulist rolli.
“Alles järgmise sammuna avastasid tänaste organismide ühise esivanema järglased kuumakindlama DNA-molekuli, mille nad ilmselt iseseisvalt kuskilt omandasid (arvatavasti viiruste käest) ning kasutasid seda haprama ja mutatsiooniderikkama RNA asendamiseks. Nii said nad oma mikroelupaikadest lahkuda ning areneda erinevateks keerukamateks organismideks.”
