Millest antibiootikumid tehtud on? See selgitab ühtlasi, miks need võivad mõju kaotada
Sellel rusikareeglil on kaks erandit — kinoloonid nagu tsiprofloksatsiin (Ciprinol) ja sulfonamiidipõhised ravimid (nt sulfametoksasool).
Antibiootikumid kuuluvad looduslike ühendite klassi, mida nimetatakse sekundaarseteks metaboliitideks ehk teisesteks ainevahetussaadusteks.
Need on molekulid, mis pole küll organismi normaalse arenemise ja ainevahetuse jaoks asendamatud (nagu suhkrud, aminohapped ja nukleiinhapped), kuid täidavad ometi spetsiifilisi ülesandeid.
Sekundaarsed metaboliidid võimaldavad olenditel, kes ei saa suhelda liigutades või häälitsedes, kontrollida oma keskkonda ja ennast kaitsta.
Bakterid, taimed ja seened on keerukate molekulide valmistamises palju osavamad kui inimestest keemikud. Vastavad biosünteesi-protsessid toimuvad enamasti rakusisestes „vabrikutes“ — suurtes ensüümikompleksides, kus pannakse kokku, modifitseeritakse ja saadetakse edasi mitmesuguseid eel- ja vaheaineid.
Sekundaarsete metaboliitide puhul tuleks meeles pidada asjaolu, et kõike, mille on valmistanud ensüüm, saab ka lammutada ensüümiga — tihtipeale sama ensüümiga, mis ühendi valmistas.
Väikesed muudatused ensüümide ehituses või nende pelk sattumine teistsugusesse keskkonda võivad antibiootikumide toimet nõrgestada. Seega on resistentsuse kujunemine antibiootikumide suhtes nende kasutamisse n-ö sisse kirjutatud.
