Millal Islandi vulkaani tuhapilv ära hajub?

Islandil Fimmvorduhalsi tuhapilve tekkimisel on tegu erakordsete oludega ütles Tartu ülikooli bio- ja keskkonnafüüsika osakonna meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.

„Kui atmosfäär on väga labiilne, siis sellist tuhapilve tekkida ei saagi. Praegu on aga Islandilt Euroopa suunas püsiv arktiline õhuvool, mis on seda pilve kandnud Euroopa suunas,” ütleb ta Novaatorile.

Tuhapilve edasist käitumist määravad õhuvoolud 6-12 kilomeetri kõrgusel. Praegu on Posti sõnul näha, et need ei lase pilvel hajuda, vaid see kandub vaikselt ida suunas ning on jõudnud juba Islandist tuhandete kilomeetrite kaugusele.

„See tuhapilv on troposfääri ülaosas või isegi stratosfääris ja seal on väga stabiilsed olud. Lihtsam variant oleks, kui need tuhaosakesed sealt vihmana alla sajaksid, kuid sellistel laiuskraadidel ja sellisel aastaajal nii kõrgel vihmapilvi ei teki. Pigem on õhk seal suhteliselt kuiv,” ütleb ta. „Teatud aja jooksul tulevad need tuhaosakesed ka ise sealt alla, aga see võtab aega.”

Samalaadsete saastepilvede uuringute puhul on jälgitud, kuidas sellised pilved teevad ringe ümber maakera.

Teine asjaolu, mis lubab tuhapilvele pikka iga on asjaolu, et vulkaani tegevus on aktiviseerumas ning tuhka purskab sealt atmosfääri pidevalt juurde.

Suure vulkaanipurske mõjud ei pruugi avalduda ainult ajutistes lennuliikluse takistustes. Tuhaosakesed vähendavad atmosfääri läbipaistvust, mistõttu jõuab maapinnale väiksem hulk päikesevalgust, mille tagajärjel võib suvi olla tavalisest jahedam. „See aga sõltub sellest, kui palju seda tuhka sealt atmosfääri jõuab ja kaua see purse kestab,” rõhutab klimatoloog.