Samuti näitab see, et globaalne kliimamuutus võib võõrliikide sissetungi soodustada, vahendab ScienceDaily.

Ühendriikide põllumajandusuuringute teenistuse ARS ökoloog Dana Blumenthal jõudis selliste järeldusteni pärast 243 Euroopa taimeliigi ning nende seen- ja viirusparasiitide uurimist nii Euroopas kui USA-s.

Koos kolleegidega Põhja-Carolina ülikoolist ja Tšehhist näitas Blumenthal, et niiske, lämmastikurikka pinnasega kohanenud kiiresti vohavatel taimeliikidel on piirkondades, kus need umbrohulised liigid arenenud on, palju viiruslikke ja seen-patogeene. Pärast uude elukohta tungimist on paljud neist vanadest vaenlastest vabanenud.

Eeldatavasti annab seesugune pagemine paljude vaenlaste eest võõrliikidele eelise kohalike liikide ees, keda nende ajaloolised vaenlased endiselt kurnavad. Käesolev uurimus on aga esimene, mis näitab, et seda, kas taim põgeneb üksikute või ebatavaliselt arvukamate vaenlaste eest, saab ennustada taime olemuse põhjal: kiire kasvuga ja umbrohulaadsetel võõrliikidel on tõenäoliselt rohkem vaenlasi, kelle eest põgeneda.

Paraku on need liigid samad, mida soosib globaalne kliimamuutus. Kiire kasvuga umbrohud vohavad seal, kus on palju ressursse. Globaalne kliimamuutus suurendab võtmetähtsate taimeressursside nagu süsinikdioksiid ja pinnases sisalduv lämmastik hulka kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi ja lämmastikoksiidi osakaalu kasvu kaudu.

Seega on kiire kasvuga ja umbrohulaadsetel võõrliikidel tänapäeva maailmas topelteelis. Ressursside kasv võimaldab neil aeglase kasvuga taimed välja tõrjuda. Põgenemine ebatavaliselt suure hulga vaenlaste eest võimaldab neil välja tõrjuda ka kiiresti kasvavad kohalikud taimed. Sedamööda, kuidas globaalne kliimamuutus edeneb, soodustab ressursside jätkuv kasv tõenäoliselt taimede sellist invasiooni.

USA riikliku teadusfondi NSF, Euroopa Liidu ja Tšehhi vabariigi toetatud uurimus avaldati äsja ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.