Ateistlikele teadlastele keskendunud uurimusest selgus, et 17 protsenti hõlmatud ateistidest osales usulises kombetalituses tihemini kui kord aastas. Ateistid teatasid uurimuse läbiviijatele, et läksid religioossete tavadega kaasa ühiskondlikel ja isiklikel põhjustel, vahendab Live Science.

Uurimusse hõlmati 275-pealine valim laiemast, 21 USA juhtiva teadusülikooli 2198 teaduskonna liiget koondanud uuringust. Pooled algse uuringuvalimi liikmetest ütlesid end olevat usklikud, teine pool hindas end uskmatuks.

Uurimisalustel ateistidest lapsevanematel oli mitmeid põhjuseid jumalateenistustel osalemiseks hoolimata religioosse usu puudumisest. Mõned ütlesid, et nende abikaasa või elukaaslane on usklik ja õhutas neidki teenistustel osalema. Teised nentisid, et naudivad ühtsustunnet, mida kiriku, mošee, templi või muu pühakoja külastamine pakkuda võib.

Võib-olla kõige huvitavamaks tulemuseks, ütles uurimuse juhtiv autor, USA-s Texases tegutseva Rice’i ülikooli sotsioloog Elaine Howard Ecklund, oli paljude ateistlike teadlaste valmidus lubada oma lastel usulistel kombetalitustel osaleda, et nood saaksid jumala ja spirituaalsuse suhtes ise seisukoha kujundada.

„Me arvasime, et taolised inimesed võivad olla tõrksamad tutvustama oma lastele usulisi traditsioone, ent avastasime, et tegelikult on lood hoopis vastupidi,” nentis Ecklund. „Nad tahavad, et nende lastel oleks valikuvabadus, ning kõigi võimalike teadmisteallikate tutvustamine lastele on tegelikult paremini kooskõlas nende teadlase-identiteediga.”

Ecklundi ja kolleegide uurimuse tulemused ilmusid ajakirja Journal for the Scientific Study of Religion tänavuses detsembrinumbris.