Depressiivsel ajul on veel üks eripära – seal töötab väga laisalt neuritiini-nimelise valgu tootmise eest vastutav geen. Just neuritiin lubab ajul olla uudishimulik ning reageerida uutele kogemustele, vahendab Novaator.

Yale´i ülikooli neuroteadlane Ronald Duman oletas, et neuritiin võib depressiooni tekkimises mängida olulisemat rolli kui seni arvatud. Ta tekitas laborirottidele pideva stressi – toitis neid ebakorrapäraselt, hoidis kaaslastest eraldi ning ajas sassi ööpäevase rütmi. Kolme nädala pärast olid närilised masenduses –maiustused neid ei huvitanud, vette visatuna ei suutnud rotid enam ujuma hakata.

Selgus, et loomade ajus oli väga vähe neuritiini, kuid antidepressantide mõjul muutusid nad vähehaaval elurõõmsamaks.