Miks sarnaneb Eesti ilm enamasti kehva suusailmaga?
Mis asjad on heliograaf ja pluviograaf ning miks lennutavad sünoptikud õhku õhupalle? Ja kõige tähtsam: miks meil on pidevalt selline ilm, mille üle kõik kogu aeg virisevad? Lisatud "Osooni" video!
Kuigi paljud ilmaga seotud mõõtmised toimuvad automaatselt ja enamasti ei pea sünoptikud oma käsi ilmavaatlustel määrima, siis mõnel puhul vajavad ka sünoptikud ilma ennustamisel kõrvu kõrgtehnoloogilist päritolu andmerodule ka traditsiooniliste meetoditega kogutud infot, kirjutab ERR Teadus.
Eestis on kokku tervelt 99 vaatlusjaama, mis erinevat teavet koguvad, edasi töödeldakse saadud infot juba arvutites. Kui tulevikus loodetakse ilma ennustada vaid automaatika abil, siis praegu peavad sünoptikud tegelema veel ka õhupallide täis puhumisega.
ETV ilmateadustaja Kristo Elias külastas Osooni meeskonnaga EMHI töötajaid, et teada saada, kuidas ilmavaatlusi tehakse ja kuidas sünnib ilmaprognoos. Selleks, et teada saada, milline on ilm homme Eestis, vajavad sünoptikud andmeid terve Euroopa kohta. Lisaks tohutule andmesajule erinevatest allikatest tuleb arvestada ilma kui elusolendi muutliku meelega. Nagu majandusprognoos põhineb ka ilmaennustus ju sisuliselt kaoseteoorial, kus algandmete väiksemgi muutus võib anda juba totaalselt erinevaid lõpptulemusi.
Aga miks on ikkagi Eesti suurema osa aastast sellise kehva suusailma küüsis?
