Miks me näeme unenägusid: uus seletus
Barretti unenäoteooria, mida ta arutas Ameerika psühholoogiateaduste liidu konverentsil mais Bostonis, taandub järgmisele: unenägemine pole midagi muud kui mõtlemine, aga veidi teises seisundis kui avasilmi, vahendab LiveScience.
“Milline ka poleks seisund, millesse me satume, on probleemid, mida me lahendada püüame, ometi samad,” ütleb Barrett. Ehkki algselt võis unenägemisvõime areneda muul eesmärgil, on see aja jooksul rafineerunud ja hakanud teenima kaht eesmärki: aidata ajul end taaskäivitada ja lahendada probleeme.
Unenäod ja evolutsioon
Unenägude või üldse inimkäitumise suvalise tahu selgitamise juures tuleb arvesse võtta evolutsiooni. Paljud varajased unenäoteooriad ei puudutanud evolutsiooni üldse või suisa vastandusid sellele, ütleb Barrett.
Näiteks pakkus Sigmund Freud välja, et unenäod eksisteerivad selleks, et meie soove teoks teha. Samas on taolisest kujuteldavas maailmas saadud rahuldusest vähe kasu meie instinktide füüsilise maailmaga kohandamise seisukohalt, mis on aga üks evolutsiooni peamistest teguritest, ütleb Barrett.
Teised on oletanud, et unenäod kujutavad endast lihtsalt unetsükli kõrvalnähtu. Reeglina ilmnevad unenäod kiirete silmaliigutustega une ehk REM-une faasis. Sellel etapil arvatakse olevat mitu ülesannet: lasta osal ajust puhata (kuna mõned piirkonnad on sel ajal aktiivsed, aga teised mitte) ning täiendada ajukemikaalide, nt neurotransmitterite varusid.
Nii on mõned väitnud, et unenäod juhtuvad sellepärast, et toimub REM-uni, ütleb Barrett. Psühholoog Steven Pinker võrdles unenägusid kunagi arvuti ekraanisäästjaga, pakkudes välja, et võib-olla pole tegelikult vahet, mis on unenäo sisu, peaasi, et teatud ajupiirkonnad oleksid aktiivsed.
Barrett pole sellise käsitlusega nõus. “Minu arvates evolutsioon lihtsalt ei raiska. Kui miski areneb ühel eesmärgil, siis enamasti ei jää see eesmärk alatiseks püsima, ent kõike, millest nende arengute juures võib kasu olla, rafineeritakse edasi,” selgitab ta.
Ta märkis ka, et REM-uni pole sugugi uus nähtus; imetajatel arenes see välja juba 220 miljoni aasta eest. “Mida kauem miski evolutsiooni ajaloo vältel vastu pidanud on, seda tõenäolisemalt täidab see mitut ülestatud funktsiooni,” ütleb Barrett.
Probleemide lahendamine
Barrett on probleemide lahendamist unenägudes uurinud enam kui kümnendi ja dokumenteerinud seejuures hulgaliselt näiteid vastava nähtuse olemasolust.
Ühe katse raames laskis Barrett kolledžiõpilastel valida koduse ülesande ja proovida seda unenäos lahendada. Tegemist oli suhteliselt lihtsate küsimustega, millele vastuste otsimiseni õpilased lihtsalt polnud veel jõudnud. Õpilased keskendusid ülesandele igal õhtul enne magamaminekut. Nädala lõpuks olid umbes pooled katsealused ülesannet unes näinud ja umbes veerand näinud und, mis sisaldas vastust, ütleb Barrett.
Niisiis, vähemalt juhtudel, kus ülesanded on suhteliselt lihtne, saavad mõned inimesed nende unes lahendamisega hakkama.
Samuti on Barrett unenägudes lahendatud probleemidest näiteid otsides põhjalikult läbi töötanud hulga teaduslikku ja ajaloolist kirjandust.
Ta leidis näiteid peaaegu iga tüüpi probleemidest, matemaatilistest kunstilisteni, mida on lahendatud unenägudes. Paljud olid aga seotud selliste probleemidega, mis nõudsid inimeselt millegi visualiseerimist enda mõistuses — näiteks pidi leiutaja uut seadeldist enne selle loomist ette kujutama.
Teine suurem unenäos lahendatud probleemide kategooria hõlmas selliseid probleeme, mille puhul tavaloogika ja mõistus lihtsalt eksivad selles osas, kuidas tuleks küsimusele läheneda, osutas Barrett.
Võimalik, et unenäod on arenenud välja just selleks, et aidata meil eelkõige neisse kahte kategooriasse lahterduvatele mõistatustele lahendusi leida, ütleb ta.
“Ma arvan, et unenäod ja REM-uni on tõenäoliselt arenenud edasi selleks, et olla kasulikud suuresti samades olukordades, kus meil on kasu mõtlemisest,” ütleb Barrett. “See on lihtsalt täiendav aeg mõtlemiseks, nii et potentsiaalselt peaks unenäo vältel olema võimalik lahendada suvalist probleemi, ent kuna seisund, milles see mõtlemine toimub, on äärmiselt visuaalne ja sisaldab häguseid assotsiatsioone, on meil evolutsiooni käigus arenenud kalduvus kasutada seda just neid kaht tüüpi probleemide lahendamiseks.”
