Haigutamine võib aidata säilitada külma närvi — sõna otseses mõttes, annab mõista uus uurimus. Avastusest võib abi olla neile, kes kannatavad unetuse, migreenide ja isegi langetõve käes, vahendab National Geographic.

Ehkki varem on teadlased välja pakkunud mitmeid hüpoteese haigutamise selgitamiseks — kurnatusest ja hapnikupuudusest sugulise erutuseni —, pole ükski neist lähemal uurimisel kinnitust leidnud.

„Me suudame läkitada inimese Kuu peale, aga ei saa aru, mis funktsioon on haigutamisel,” märgib uurimuse kaasautor Gary Hack Baltimore’is tegutsevast Marylandi hambaravikoolist.

Nüüd on Hack koos kaasautor Andrew Gallupiga Princetoni ülikoolist välja pakkunud, et haigutamine paneb maksillaarsiinuse e põskkoopa lõõtsana laienema ja kokku tõmbuma, pumbates sel moel õhku ajju ja alandades selle temperatuuri. Põsesarnade sisemuses paiknevad põskkoopad on suurimad neljast paarist inimese peas asuvatest siinuse-urgetest.

Sarnaselt raalile on inimese aju temperatuuri suhtes äärmuslikult tundlik ning peab tõhusalt töötamiseks püsima jahe, räägib Hack, kes kombineeris enda varem kogutud andmed uurimuses Gallupi andmetega.

Lisaks haigutamise saladuse võimalikule lahendamisele võib uurimus heita valgust ka küsimusele, milleks meil on põskkoopad, mille olemasolu on samuti teadlaseid pikka aega hämmeldanud.

Hacki osutusel on nende uurimuse näol tegu ühendatud, kompaktse teooriaga haigutamisest, põskkoopa-ventilatsioonist ja aju jahutamisest.

Uurimus ilmus äsja ajakirjas Medical Hypothesis.