Paljudes lennujaamades ei suudetagi selliseid lõhkeaineid tuvastada ja lennujaamades, kus vastavad skannerid on olemas, ei kasutata neid iga reisija puhul. Ekspertide sõnul täiesti lollikindel süsteem puudub, vahendab
LiveScience'i uudist.

Jõulude ajal Amsterdamist Detroiti sõitnud 23-aastane Nigeeriast pärit Umar Farouk Abdul Mutallab toimetas oma keha külge kinnitatuna lennukisse lõhkeaine PETN ja lõhkamisseadme. USA sisejulgeoleku minister Janet Napolitano tunnistas, et nende süsteem vedas alt.

“Sel korral meie süsteem ei töötanud,” ütleb Napolitano. „See muudab meid murelikuks. Plaanis on juhtunu põhjalik analüüs.”

PETN on valge suhkrusarnane pulber, mida kasutatakse kaevandustes ja sõjalistel eesmärkidel. “Seega on see aine olemas kõikjal, kus on olemas lõhkeainete käsitlemise luba, ja tavaliselt on seda suurtes kogustes,” ütleb Rhode Islandi ülikooli lõhkeaineteekspert Jimmie Oxley.

PETN-i kasutati 1970. ja 1980. aastatel laialt terroristide poolt ning seetõttu kuulub see esimeste testidega avastatavate lõhkeainete hulka. PETN-i on tänapäevase tehnoloogiaga lihtne avastada, kuid selleks on vaja reisija ja tema pagas eraldi üle kontrollida, ütleb Oxley. Uurijate sõnul Mutallabi Amsterdamis eraldi ei uuritud.

Ekspertide hinnangul oleks lõhkeaine avastatud ka uute millimeeterlaine (MMW) skanneritega. Vähemalt oleks nähtud Mutallabi keha külge kinnitatud pakikest.

MMW skännerid näevad läbi riiete ning suudavad tuvastada metalseid ja mittemetalseid objekte, mis on reisija keha külge kinnitatud, kuid ei suuda lõhkeaineid nende keemilise koostise põhjal identifitseerida. MMW skannerid ei suuda ka näha inimese keha sisse, seega saaks terrorist soovi korral lõhkeained peita oma kehaõõnsustesse. „Ma kardan, et täiesti turvaline meetod üldse puudub,” ütleb Oxley.

Selle aasta alguses paigutati MMW skännerid metallidetektorite kõrvale mitmetes USA lennujaamades. Ka teised riigid kavatsevad MMW skannerid tulevikus kasutusele võtta.

Iga reisijat siiski uute skanneritega ei kontrollita. Lisaks kurdetakse, et see tehnoloogia ei austa inimeste privaatsust. Turvalisuse eest hoolitsejad kinnitavad aga, et inimeste näojooned on saadud piltidel hägused ja pilte ei salvestata.

Lähitulevikus reisile minevad inimesed peaksid aga arvesse võtma, et hiljutiste sündmuste valguses võtavad lennujaamad kasutusele lisameetmeid turvalisuse tagamiseks. Seega tuleks lennuki peale minekuks varuda igaks juhuks rohkem aega.