Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?

 (25)
www.FORTE.ee
                     
Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?
AFP/Scanpix

Uurijad süüdistavad akadeemilist auahnust: ülemäärane tubasele õppimisele kulutatud aeg ja vähene viibimine õues eredas päiksevalguses rikub laste silmanägemise terveks eluks.

Teadlaste kinnitusel ründab Aasia riikide lapsi müoopia ehk lühinägevuse epideemia, mille põhjuseks on tõenäoliselt toas õppimisega liialdamine ja vähene viibimine õues päiksevalguses, vahendab ajakiri Time.

Pikka aega on arvatud, et lühinägevus on suuremas osas pärilik probleem, ent Austraalia riikliku ülikooli arsti-, loodus- ja keskkonnateaduste kolledži professori Ian Morgani juhitud töörühma teadlaste väitel annavad värsked andmed mõista, et keskkonnal on lühinägevuse kujunemises tegelikult märksa suurem roll.

Ajakirjas Lancet ilmunud töös märgivad autorid, et kuni 90% suuremate Ida-Aasia riikide, sh Hiina, Taiwani, Jaapani, Singapuri ja Lõuna-Korea noorukitest on lühinägelikud. Võrdluseks: Ühendkuningriigis on lühinägevuse valdavus elanikkonna seas umbes 20–30%.

Näiteks Singapuris on lühinägevuse määr kolmes eri etnilises rühmas — hiinlaste, indialaste ja malailaste seas — kasvanud alates aastast 1996. Kuna kõigis kolmes rahvastikurühmas on lühinägijate juurdekasv võrdne, leiab Morgan, et tõenäoliselt ajendab seda mingi ühine keskkonnategur.

Maailma muudesse piirkondadesse emigreerunud Ida-Aasia päritolu inimestega läbi viidud uuringud viitavad tähendusrikastele tendentsidele: noorte hiinlaste seas, kes elavad Austraalias, kus kokkupuude ereda päiksevalgusega on tõenäolisem, on lühinägevuse valdavus väiksem kui Ida- ja Kagu-Aasia linnades elavail noorukeil. Samamoodi on Sydneys elavate valgenahaliste laste hulgas vähem lühinägelikke kui Ühendkuningriigi laste seas.

Eriti murettekitav on asjaolu, et umbes 10–20% Aasia koolilastest kannatab ägeda lühinägevuse all, mistõttu neid ohustavad täiskasvanueas tõsisemad nägemisprobleemid, nende hulgas ka pimedaksjäämine.

Morgan leiab, et selles on süüdi Aasia lastele õppeedukuse osas esitatavad ülikõrged nõudmised, mille tulemuseks ongi õpikute seltsis toas veedetud ülemäärased tunnid ja kaugelt liiga vähe kokkupuudet loodusliku päikesevalgusega.

Uurimus juhib tähelepanu tõigale, et nood Ida-Aasia riigid, kus lühinägevus on väga levinud, on samad riigid, mis troonivad haridustulemuste rahvusvaheliste edetabelite tippudes.

Lühinägevus, mis võimaldab näha selgelt asju, mis asuvad lähedal, aga mitte neid, mis asuvad kaugel, johtub silmamuna pikenemisest ja sellest tulenevast valguse väärjoondumisest võrkkestal. Selle asemel, et koonduda võrkkestale silma tagumisel küljel, koondub valgus punkti võrkkesta ees, nii et kauged asjad hakkavad paistma udustena. Loomade peal läbi viidud uuringud näitavad, et lühinägevus võib ilmneda, kui silmal ei lasta enda pikkust ise normaalseks reguleerida.

Teadlased arvavad, et silmamuna struktuuri kujunemisel mängib olulist rolli virgatsaine dopamiin. Kokkupuude valgusega suurendab dopamiini määra silmas, mis võib silmamuna pikenemist ennetada.

"Leiame, et see mehhanism on üsna hästi tõendatud," selgitas Morgan. "Väidame, et ere õuevalgus stimuleerib võrkkesta-virgatsaine dopamiini nõristamist, mis teadaolevalt pärsib silma kasvamist telgsuunal, mis kujutabki endast lühinägevuse struktuurilist alust — silm kasvab lihtsalt liiga suureks." Uurijate kinnitusel toetavad hiirte ja pärdikutega tehtud loomkatsed taolist hüpoteesi.

Pole selge, millal silma normaalse arenguperioodi aken inimestel sulgub, ent Morgani osutusel annab ohust märku asjaolu, et lühinägevuse kõrge tase ilmneb ida-aasialastel sedavõrd noores eas, sageli juba algkoolis.

"Ida-Aasias on kujunenud olukord, kus lühinägevuse teket soodustavad õppeedukuse-nõudmised on väga suured juba algkoolis, mistõttu lapsed ei veeda palju aega õues.

Taolise varajase alguse kõige hullem aspekt on asjaolu, et lastele jääb rohkem aega ägeda lühinägevuse kujunemiseks, kuna silm üha jätkub pikenemist, muutes lapsed vastuvõtlikumaks tõsisemate nägemishäirete suhtes," rõhutas Morgan.

Kas lühinägevuse süvenemist on võimalik ennetada või vähemalt peatada? Seni pole lühinägelikkusega võitlemiseks olemas tõhusaid ennetus- või raviviise peale korrigeerivate kontaktläätsede või prillide.

Atropiini-nimeline ravim küll aeglustab silmade kasvu, ent atropiinitilkadel võib esineda kõrvalnähte ning ajapikku nende tõhusus kaob, nentis Morgan. "Täiendavad tõendeid on vaja peaaegu kõige kohta, millega kunagi katset on tehtud," kinnitas ta.

Morgani ja kolleegide töö tulemused annavad mõista, et lapsevanemad peaksid oma innukatest õpilastest võsukestele võimaldama regulaarseid puhkepause: autorid on veendunud, et paarist tunnist päikesepaistest päevas peaks piisama.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!


Registreeritud (0) Anonüümne (25)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Kasulik