Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?

 (25)
Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?
AFP/Scanpix

Uurijad süüdistavad akadeemilist auahnust: ülemäärane tubasele õppimisele kulutatud aeg ja vähene viibimine õues eredas päiksevalguses rikub laste silmanägemise terveks eluks.

Teadlaste kinnitusel ründab Aasia riikide lapsi müoopia ehk lühinägevuse epideemia, mille põhjuseks on tõenäoliselt toas õppimisega liialdamine ja vähene viibimine õues päiksevalguses, vahendab ajakiri Time.

Pikka aega on arvatud, et lühinägevus on suuremas osas pärilik probleem, ent Austraalia riikliku ülikooli arsti-, loodus- ja keskkonnateaduste kolledži professori Ian Morgani juhitud töörühma teadlaste väitel annavad värsked andmed mõista, et keskkonnal on lühinägevuse kujunemises tegelikult märksa suurem roll.

Ajakirjas Lancet ilmunud töös märgivad autorid, et kuni 90% suuremate Ida-Aasia riikide, sh Hiina, Taiwani, Jaapani, Singapuri ja Lõuna-Korea noorukitest on lühinägelikud. Võrdluseks: Ühendkuningriigis on lühinägevuse valdavus elanikkonna seas umbes 20–30%.

Näiteks Singapuris on lühinägevuse määr kolmes eri etnilises rühmas — hiinlaste, indialaste ja malailaste seas — kasvanud alates aastast 1996. Kuna kõigis kolmes rahvastikurühmas on lühinägijate juurdekasv võrdne, leiab Morgan, et tõenäoliselt ajendab seda mingi ühine keskkonnategur.

Maailma muudesse piirkondadesse emigreerunud Ida-Aasia päritolu inimestega läbi viidud uuringud viitavad tähendusrikastele tendentsidele: noorte hiinlaste seas, kes elavad Austraalias, kus kokkupuude ereda päiksevalgusega on tõenäolisem, on lühinägevuse valdavus väiksem kui Ida- ja Kagu-Aasia linnades elavail noorukeil. Samamoodi on Sydneys elavate valgenahaliste laste hulgas vähem lühinägelikke kui Ühendkuningriigi laste seas.

Eriti murettekitav on asjaolu, et umbes 10–20% Aasia koolilastest kannatab ägeda lühinägevuse all, mistõttu neid ohustavad täiskasvanueas tõsisemad nägemisprobleemid, nende hulgas ka pimedaksjäämine.

Morgan leiab, et selles on süüdi Aasia lastele õppeedukuse osas esitatavad ülikõrged nõudmised, mille tulemuseks ongi õpikute seltsis toas veedetud ülemäärased tunnid ja kaugelt liiga vähe kokkupuudet loodusliku päikesevalgusega.

Uurimus juhib tähelepanu tõigale, et nood Ida-Aasia riigid, kus lühinägevus on väga levinud, on samad riigid, mis troonivad haridustulemuste rahvusvaheliste edetabelite tippudes.

Lühinägevus, mis võimaldab näha selgelt asju, mis asuvad lähedal, aga mitte neid, mis asuvad kaugel, johtub silmamuna pikenemisest ja sellest tulenevast valguse väärjoondumisest võrkkestal. Selle asemel, et koonduda võrkkestale silma tagumisel küljel, koondub valgus punkti võrkkesta ees, nii et kauged asjad hakkavad paistma udustena. Loomade peal läbi viidud uuringud näitavad, et lühinägevus võib ilmneda, kui silmal ei lasta enda pikkust ise normaalseks reguleerida.

Teadlased arvavad, et silmamuna struktuuri kujunemisel mängib olulist rolli virgatsaine dopamiin. Kokkupuude valgusega suurendab dopamiini määra silmas, mis võib silmamuna pikenemist ennetada.

"Leiame, et see mehhanism on üsna hästi tõendatud," selgitas Morgan. "Väidame, et ere õuevalgus stimuleerib võrkkesta-virgatsaine dopamiini nõristamist, mis teadaolevalt pärsib silma kasvamist telgsuunal, mis kujutabki endast lühinägevuse struktuurilist alust — silm kasvab lihtsalt liiga suureks." Uurijate kinnitusel toetavad hiirte ja pärdikutega tehtud loomkatsed taolist hüpoteesi.

Pole selge, millal silma normaalse arenguperioodi aken inimestel sulgub, ent Morgani osutusel annab ohust märku asjaolu, et lühinägevuse kõrge tase ilmneb ida-aasialastel sedavõrd noores eas, sageli juba algkoolis.

"Ida-Aasias on kujunenud olukord, kus lühinägevuse teket soodustavad õppeedukuse-nõudmised on väga suured juba algkoolis, mistõttu lapsed ei veeda palju aega õues.

Taolise varajase alguse kõige hullem aspekt on asjaolu, et lastele jääb rohkem aega ägeda lühinägevuse kujunemiseks, kuna silm üha jätkub pikenemist, muutes lapsed vastuvõtlikumaks tõsisemate nägemishäirete suhtes," rõhutas Morgan.

Kas lühinägevuse süvenemist on võimalik ennetada või vähemalt peatada? Seni pole lühinägelikkusega võitlemiseks olemas tõhusaid ennetus- või raviviise peale korrigeerivate kontaktläätsede või prillide.

Atropiini-nimeline ravim küll aeglustab silmade kasvu, ent atropiinitilkadel võib esineda kõrvalnähte ning ajapikku nende tõhusus kaob, nentis Morgan. "Täiendavad tõendeid on vaja peaaegu kõige kohta, millega kunagi katset on tehtud," kinnitas ta.

Morgani ja kolleegide töö tulemused annavad mõista, et lapsevanemad peaksid oma innukatest õpilastest võsukestele võimaldama regulaarseid puhkepause: autorid on veendunud, et paarist tunnist päikesepaistest päevas peaks piisama.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Inimese lennutamine Marsile: mis seis hetkel on? (19) Inimese lennutamine Marsile: mis seis hetkel on?
Enam ei ole küsimus selles, kas asustame inimesed Marsile või ei, vaid pigem, millal me seda teeme.
Maa-amet hakkab satelliidiandmeid jagama Maa-amet hakkab satelliidiandmeid jagama
Maa-amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sõlmisid koostöölepingu, mille alusel hakkab Maa-amet töötlema ja vahendama Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel-satelliitidelt pärit andmeid.
Äkki tead lahendust? NASA ideekonkurss otsib vastust kosmiliste väljaheidete küsimusele (18) Äkki tead lahendust? NASA ideekonkurss otsib vastust kosmiliste väljaheidete küsimusele
Täpsemalt puudutab see astronautide raskema häda tulemusi puhkudel, kui nad peavad olema pikka aega skafandrisse suletud. Kui näiteks lennul Marsile tuleb kosmoselaevaga ette mingi rike ja astronaudid peavad mitu päeva skafandris viibima, on nende põli ihuhädade lahendamise nurgalt vaadates nadivõitu. NASA SpacePoop Challenge soovib sellele murele helgete peade abil lahenduse tuua.
Teostamata jäänud Vene unistus: 1974. aastaks lend Marsini ja tagasi (23) Teostamata jäänud Vene unistus: 1974. aastaks lend Marsini ja tagasi
Apollo-programm oli ameeriklaste suurettevõtmine, mis viis 1969-1972 kuus meeskonda Kuu peale kulguritega rallitama ja golfilööke üritama. Oli selge, et Moskva ei saanud USA Kuule tormamist vaid kadedalt pealt vaatata, seega pandi NSV Liidus lauale kavandid mehitatud kosmoselendudeks veelgi kaugemate taevakehade, nimelt Marsi ja Veenuse juurde.
EmDrive: võimatuna tundunud kosmosemootor võib tegelikult siiski töötada (62) EmDrive: võimatuna tundunud kosmosemootor võib tegelikult siiski töötada
Värske uurimus annab mõista, et pealtnäha loodusseadusi eirav eksperimentaalne kosmoselaeva-ajam võib kõige kiuste siiski tegelikkuseks saada.
Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile? (56) Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile?
Miks on see Ameerika langevarjur Eestis kuulus?
Myanmaris kukkus taevast alla 3,7-meetrine tundmatu metallist objekt (91) Myanmaris kukkus taevast alla 3,7-meetrine tundmatu metallist objekt
Möödunud neljapäeval, 10. novembril kukkus Myanmari (kunagise Birma) mägismaal taevast alla seni täpsemalt tuvastamata metallese. Umbes 3,7 meetri pikkune, 1,5 meetrise läbimõõduga torukujuline objekt sadas alla jadeiidikaevanduse lähistel Lone Khini külas.
Hipster - kes (või õigemini, mis imeloom) see selline veel on? (20) Hipster - kes (või õigemini, mis imeloom) see selline veel on?
Tänapäeval kõik räägivad nendest, mõned üritavad neid ka defineerida, kuid ise nad reeglina end selleks ei tunnista, sest siltide järgi elada olevat liiga meinstriim. Hipster on termin, mis tähendab subkultuuri suurlinnade teatud linnaosades, esindab ta aga maailmavaadet, ellusuhtumist ja ennekõike eristuda püüdvat välimust.
Haruldane haigus: immuunsüsteem pidas aju võõrkehaks ja asus selle vastu võitlusse (19) Haruldane haigus: immuunsüsteem pidas aju võõrkehaks ja asus selle vastu võitlusse
27 aasta vanune naisterahvas pöördus Colorado osariigis traumapunkti pärast seda, kui oli end nädal aega halvasti tundnud. Vaevused said alguse lühimälu lünkadest ja paanikahäiretest, millele järgnesid varsti erutushood, hallutsinatsioonid ja kontrollimatud tõmblused, kirjutavad teda ravinud arstid 30. novembril ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud aruandes.
Hüvasti, hõbelõng! Juukseid halliks muutev geen on leitud ning seda saab ka "kinni keerata" (9) Hüvasti, hõbelõng! Juukseid halliks muutev geen on leitud ning seda saab ka "kinni keerata"
Hallide juuste geeni leidmise au kuulub briti teadlastele Londoni ülikoolist ja nad on kindlad, et ravimite või kosmeetika abiga saab selle välja lülitada.
FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus (28) FOTOD: selline on Teravmägedel asuva "viimsepäeva viljaaida" jäine sisemus
Apokalüptilisi stsenaariume on ulmefilmides ja kirjanduses läbi mängitud kümneid, ehk isegi sadu. Kui meie planeedist aga tõesti suur katastroof peaks üle rulluma, võib just see ladu kaugel Arktikas saada inimkonna päästjaks.
Euroopa vähese metsasuse põhjus peitub ürginimeste korraldatud hiigeltulekahjudes (36) METSATULEKAHJU VIHTERPALUS
Leideni ja Lausanne`i ülikoolide teadlased leiavad ajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringus, et eelajaloolised kütid-korilased põletasid viimatisel jääajal suuri metsamassiive maha ja seetõttu on Euroopa tänapäeval suhteliselt metsavaene piirkond.
Koolilapsed tegid mullu hirmkalliks tõstetud hinnaga ravimi laboris imeodavalt valmis (5) Koolilapsed tegid mullu hirmkalliks tõstetud hinnaga ravimi laboris imeodavalt valmis
Martin Shkreli ostis eelmisel aastal ära parasiidivastase ravimi nimega Daraprim ja tõstis ühe tableti hinda üleöö 5000 protsenti ehk 13.50 dollarilt 750 dollari peale. See põhjustas paljudes paksu pahameelt. Nüüd tegid Austraalia koolipoisid rohu ise keemiaklassis valmis.
Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene (40) Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene
Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.