Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?

 (25)
Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?
AFP/Scanpix

Uurijad süüdistavad akadeemilist auahnust: ülemäärane tubasele õppimisele kulutatud aeg ja vähene viibimine õues eredas päiksevalguses rikub laste silmanägemise terveks eluks.

Teadlaste kinnitusel ründab Aasia riikide lapsi müoopia ehk lühinägevuse epideemia, mille põhjuseks on tõenäoliselt toas õppimisega liialdamine ja vähene viibimine õues päiksevalguses, vahendab ajakiri Time.

Pikka aega on arvatud, et lühinägevus on suuremas osas pärilik probleem, ent Austraalia riikliku ülikooli arsti-, loodus- ja keskkonnateaduste kolledži professori Ian Morgani juhitud töörühma teadlaste väitel annavad värsked andmed mõista, et keskkonnal on lühinägevuse kujunemises tegelikult märksa suurem roll.

Ajakirjas Lancet ilmunud töös märgivad autorid, et kuni 90% suuremate Ida-Aasia riikide, sh Hiina, Taiwani, Jaapani, Singapuri ja Lõuna-Korea noorukitest on lühinägelikud. Võrdluseks: Ühendkuningriigis on lühinägevuse valdavus elanikkonna seas umbes 20–30%.

Näiteks Singapuris on lühinägevuse määr kolmes eri etnilises rühmas — hiinlaste, indialaste ja malailaste seas — kasvanud alates aastast 1996. Kuna kõigis kolmes rahvastikurühmas on lühinägijate juurdekasv võrdne, leiab Morgan, et tõenäoliselt ajendab seda mingi ühine keskkonnategur.

Maailma muudesse piirkondadesse emigreerunud Ida-Aasia päritolu inimestega läbi viidud uuringud viitavad tähendusrikastele tendentsidele: noorte hiinlaste seas, kes elavad Austraalias, kus kokkupuude ereda päiksevalgusega on tõenäolisem, on lühinägevuse valdavus väiksem kui Ida- ja Kagu-Aasia linnades elavail noorukeil. Samamoodi on Sydneys elavate valgenahaliste laste hulgas vähem lühinägelikke kui Ühendkuningriigi laste seas.

Eriti murettekitav on asjaolu, et umbes 10–20% Aasia koolilastest kannatab ägeda lühinägevuse all, mistõttu neid ohustavad täiskasvanueas tõsisemad nägemisprobleemid, nende hulgas ka pimedaksjäämine.

Morgan leiab, et selles on süüdi Aasia lastele õppeedukuse osas esitatavad ülikõrged nõudmised, mille tulemuseks ongi õpikute seltsis toas veedetud ülemäärased tunnid ja kaugelt liiga vähe kokkupuudet loodusliku päikesevalgusega.

Uurimus juhib tähelepanu tõigale, et nood Ida-Aasia riigid, kus lühinägevus on väga levinud, on samad riigid, mis troonivad haridustulemuste rahvusvaheliste edetabelite tippudes.

Lühinägevus, mis võimaldab näha selgelt asju, mis asuvad lähedal, aga mitte neid, mis asuvad kaugel, johtub silmamuna pikenemisest ja sellest tulenevast valguse väärjoondumisest võrkkestal. Selle asemel, et koonduda võrkkestale silma tagumisel küljel, koondub valgus punkti võrkkesta ees, nii et kauged asjad hakkavad paistma udustena. Loomade peal läbi viidud uuringud näitavad, et lühinägevus võib ilmneda, kui silmal ei lasta enda pikkust ise normaalseks reguleerida.

Teadlased arvavad, et silmamuna struktuuri kujunemisel mängib olulist rolli virgatsaine dopamiin. Kokkupuude valgusega suurendab dopamiini määra silmas, mis võib silmamuna pikenemist ennetada.

"Leiame, et see mehhanism on üsna hästi tõendatud," selgitas Morgan. "Väidame, et ere õuevalgus stimuleerib võrkkesta-virgatsaine dopamiini nõristamist, mis teadaolevalt pärsib silma kasvamist telgsuunal, mis kujutabki endast lühinägevuse struktuurilist alust — silm kasvab lihtsalt liiga suureks." Uurijate kinnitusel toetavad hiirte ja pärdikutega tehtud loomkatsed taolist hüpoteesi.

Pole selge, millal silma normaalse arenguperioodi aken inimestel sulgub, ent Morgani osutusel annab ohust märku asjaolu, et lühinägevuse kõrge tase ilmneb ida-aasialastel sedavõrd noores eas, sageli juba algkoolis.

"Ida-Aasias on kujunenud olukord, kus lühinägevuse teket soodustavad õppeedukuse-nõudmised on väga suured juba algkoolis, mistõttu lapsed ei veeda palju aega õues.

Taolise varajase alguse kõige hullem aspekt on asjaolu, et lastele jääb rohkem aega ägeda lühinägevuse kujunemiseks, kuna silm üha jätkub pikenemist, muutes lapsed vastuvõtlikumaks tõsisemate nägemishäirete suhtes," rõhutas Morgan.

Kas lühinägevuse süvenemist on võimalik ennetada või vähemalt peatada? Seni pole lühinägelikkusega võitlemiseks olemas tõhusaid ennetus- või raviviise peale korrigeerivate kontaktläätsede või prillide.

Atropiini-nimeline ravim küll aeglustab silmade kasvu, ent atropiinitilkadel võib esineda kõrvalnähte ning ajapikku nende tõhusus kaob, nentis Morgan. "Täiendavad tõendeid on vaja peaaegu kõige kohta, millega kunagi katset on tehtud," kinnitas ta.

Morgani ja kolleegide töö tulemused annavad mõista, et lapsevanemad peaksid oma innukatest õpilastest võsukestele võimaldama regulaarseid puhkepause: autorid on veendunud, et paarist tunnist päikesepaistest päevas peaks piisama.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali (16) Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali
Kulgur veereb praegu ringi Mount Sharpi piirkonnas ning pani sealt teele kimbukese värvipilte. Teadlased on mõistagi elevil.
Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike (39) Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike
Ehkki ookeanid katavad umbes 70% Maa pindalast, on nad Maa raadiusega võrreldes siiski väga madalad, mistõttu moodustaks kogu vesi üheks pallikeseks kokku veeretatuna umbes 700-kilomeetrise raadiusega kera.
Seitse aastat sõitu: kosmosesond OSIRIS-REx startis öösel asteroid Bennu suunas (17) Seitse aastat sõitu: kosmosesond OSIRIS-REx startis öösel asteroid Bennu suunas
OSIRIS-RExi start raketi Atlas V kukil läks ülisujuvalt.
Prandtl: lennuk, mis suudaks lennata Marsi liiga hõredas õhus (10) Marsi-lennuk
Ka Punasel Planeedil on atmosfäär, kuigi õhurõhk Marsi pinnal on keskmiselt vaid 0,6 protsenti Maa pinnal olevast õhurõhust. Ja mida kõrgemale minna, seda hõredamaks atmosfäär muutub. Ehk, kuigi lendavaid ja maanduvaid objekte on Marsil ennegi nähtud, sealses õhus lendamine nõuab siiski erilisi omadusi.
Kuidas kaugelt saabunud kosmiline signaal ikkagi "Vene mulliks" osutus (23) Kuidas kaugelt saabunud kosmiline signaal ikkagi "Vene mulliks" osutus
Möödunud nädala hakul levis kulutulena uudis Venemaa teadlaste tabatud mõistatuslikust signaalist. Mõned päris tõsiseltvõetavad allikad spekuleerisid koguni, et tegemist võib olla sõnumiga mõnelt väga kõrge arengutasemega maaväliselt eluvormilt.
Päikesesüsteemi saladuslik üheksas planeet võib vägivaldseks muutuda (14) Päikesesüsteemi saladuslik üheksas planeet võib vägivaldseks muutuda
Kui Päikesesüsteemis on tõesti olemas ka üheksas planeet, mida nii mõnedki astronoomid on viimasel ajal kahtlustama hakanud, siis võib see teha tulevikus veel omajagu pahandust.
VIDEO: Kõmaki! Ja Facebook jäi oma miljoneid dollareid maksnud satelliidist ilma (22) VIDEO: Kõmaki! Ja Facebook jäi oma miljoneid dollareid maksnud satelliidist ilma
Eilne plahvatus Floridas Canaverali neeme kosmodroomil starti oodanud SpaceX raketiga, mis küll inimelusid ei nõudnud, läks ometi kalliks maksma Facebookile.
Lindudel on mitu head põhjust, miks traatidel istuda (14) Lindudel on mitu head põhjust, miks traatidel istuda
Bioloogi ja metsloomade käitumise uurija Mark LaBarri osutusel on sellel, miks elektritraadid tihtilugu suleliste kogunemispaikadeks kujunevad, mitu põhjust.
Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök (2) Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök
Ameerika Ühendriikides Oklahomas 2007. aastal registreeritud maailma pikim välk sähvatas kahe kolmandiku kohal osariigi pikkusest — nii väidab ülemaailmne meteoroloogialiit WMO oma hiljuti avaldatud aruandes. Too välgulahendus läbis 2007. aasta 20. juunil rekordilise 321 kilomeetri pikkuse vahemaa.
Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures (6) Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures
Larsen C on suur šelfiliustik Antarktika poolsaarel ja selle küljes, iseenesest küll pindalalt väiksem kui Šotimaa, aga piki seda liustikku ajab end edasi suuremat sorti mõra.
Kuidas sõnad võivad eri keeltes sarnaselt kõlada, kui keeled pole suguluses (10) Keeleneet1
Mõni sõna kõlab paljudes maailma keeltes üsna ühtemoodi, ehkki keeled ei pruugi olla omavahel sugulased ega isegi mitte kontaktis.
A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse? (16) A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse?
Ligi 90 inimest seitsmes USA osariigis on haigestunud A-hepatiiti (ehk kollatõppe), mida seostatakse Egiptusest imporditud külmutatud maasikatega, on andnud teada Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja ennetuse keskus CDC. Kuidas aga maksatõve-viirus üldse maasikate sisse satub? Küsib LiveScience
Supertaifuun Meranti lajatas täie jõuga Taiwani pihta, veel kõvem hoop ootab Hiinat (3) Supertaifuun Meranti lajatas täie jõuga Taiwani pihta, veel kõvem hoop ootab Hiinat
Tegemist on selgelt selle aasta võimsaima tormiga üldse, viienda kategooriani tugevnenud supertaifuuniga, mis tuiskas võimsa pöörisena üle Taiwani lõunaosa ja tabab homme ka mandri-Hiina rannikut. Tuulte kiiruseks mõõdeti püsivalt 370 km/h ehk ligi 103 m/s. Purustuste suurust on praegu veel vara kokku lugeda, kuid on selge, et neid jätkub.
Saage tuttavaks: vanim rahvus maailmas, mis on endiselt alles! (36) Saage tuttavaks: vanim rahvus maailmas, mis on endiselt alles!
1923. aastal sõitis briti antropoloog Alfred Cort Haddon Austraalias rongiga Perthi linnast Sydneysse.