Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?

 (25)
Miks kuni 90 protsenti Aasia koolilastest on lühinägelikud?
AFP/Scanpix

Uurijad süüdistavad akadeemilist auahnust: ülemäärane tubasele õppimisele kulutatud aeg ja vähene viibimine õues eredas päiksevalguses rikub laste silmanägemise terveks eluks.

Teadlaste kinnitusel ründab Aasia riikide lapsi müoopia ehk lühinägevuse epideemia, mille põhjuseks on tõenäoliselt toas õppimisega liialdamine ja vähene viibimine õues päiksevalguses, vahendab ajakiri Time.

Pikka aega on arvatud, et lühinägevus on suuremas osas pärilik probleem, ent Austraalia riikliku ülikooli arsti-, loodus- ja keskkonnateaduste kolledži professori Ian Morgani juhitud töörühma teadlaste väitel annavad värsked andmed mõista, et keskkonnal on lühinägevuse kujunemises tegelikult märksa suurem roll.

Ajakirjas Lancet ilmunud töös märgivad autorid, et kuni 90% suuremate Ida-Aasia riikide, sh Hiina, Taiwani, Jaapani, Singapuri ja Lõuna-Korea noorukitest on lühinägelikud. Võrdluseks: Ühendkuningriigis on lühinägevuse valdavus elanikkonna seas umbes 20–30%.

Näiteks Singapuris on lühinägevuse määr kolmes eri etnilises rühmas — hiinlaste, indialaste ja malailaste seas — kasvanud alates aastast 1996. Kuna kõigis kolmes rahvastikurühmas on lühinägijate juurdekasv võrdne, leiab Morgan, et tõenäoliselt ajendab seda mingi ühine keskkonnategur.

Maailma muudesse piirkondadesse emigreerunud Ida-Aasia päritolu inimestega läbi viidud uuringud viitavad tähendusrikastele tendentsidele: noorte hiinlaste seas, kes elavad Austraalias, kus kokkupuude ereda päiksevalgusega on tõenäolisem, on lühinägevuse valdavus väiksem kui Ida- ja Kagu-Aasia linnades elavail noorukeil. Samamoodi on Sydneys elavate valgenahaliste laste hulgas vähem lühinägelikke kui Ühendkuningriigi laste seas.

Eriti murettekitav on asjaolu, et umbes 10–20% Aasia koolilastest kannatab ägeda lühinägevuse all, mistõttu neid ohustavad täiskasvanueas tõsisemad nägemisprobleemid, nende hulgas ka pimedaksjäämine.

Morgan leiab, et selles on süüdi Aasia lastele õppeedukuse osas esitatavad ülikõrged nõudmised, mille tulemuseks ongi õpikute seltsis toas veedetud ülemäärased tunnid ja kaugelt liiga vähe kokkupuudet loodusliku päikesevalgusega.

Uurimus juhib tähelepanu tõigale, et nood Ida-Aasia riigid, kus lühinägevus on väga levinud, on samad riigid, mis troonivad haridustulemuste rahvusvaheliste edetabelite tippudes.

Lühinägevus, mis võimaldab näha selgelt asju, mis asuvad lähedal, aga mitte neid, mis asuvad kaugel, johtub silmamuna pikenemisest ja sellest tulenevast valguse väärjoondumisest võrkkestal. Selle asemel, et koonduda võrkkestale silma tagumisel küljel, koondub valgus punkti võrkkesta ees, nii et kauged asjad hakkavad paistma udustena. Loomade peal läbi viidud uuringud näitavad, et lühinägevus võib ilmneda, kui silmal ei lasta enda pikkust ise normaalseks reguleerida.

Teadlased arvavad, et silmamuna struktuuri kujunemisel mängib olulist rolli virgatsaine dopamiin. Kokkupuude valgusega suurendab dopamiini määra silmas, mis võib silmamuna pikenemist ennetada.

"Leiame, et see mehhanism on üsna hästi tõendatud," selgitas Morgan. "Väidame, et ere õuevalgus stimuleerib võrkkesta-virgatsaine dopamiini nõristamist, mis teadaolevalt pärsib silma kasvamist telgsuunal, mis kujutabki endast lühinägevuse struktuurilist alust — silm kasvab lihtsalt liiga suureks." Uurijate kinnitusel toetavad hiirte ja pärdikutega tehtud loomkatsed taolist hüpoteesi.

Pole selge, millal silma normaalse arenguperioodi aken inimestel sulgub, ent Morgani osutusel annab ohust märku asjaolu, et lühinägevuse kõrge tase ilmneb ida-aasialastel sedavõrd noores eas, sageli juba algkoolis.

"Ida-Aasias on kujunenud olukord, kus lühinägevuse teket soodustavad õppeedukuse-nõudmised on väga suured juba algkoolis, mistõttu lapsed ei veeda palju aega õues.

Taolise varajase alguse kõige hullem aspekt on asjaolu, et lastele jääb rohkem aega ägeda lühinägevuse kujunemiseks, kuna silm üha jätkub pikenemist, muutes lapsed vastuvõtlikumaks tõsisemate nägemishäirete suhtes," rõhutas Morgan.

Kas lühinägevuse süvenemist on võimalik ennetada või vähemalt peatada? Seni pole lühinägelikkusega võitlemiseks olemas tõhusaid ennetus- või raviviise peale korrigeerivate kontaktläätsede või prillide.

Atropiini-nimeline ravim küll aeglustab silmade kasvu, ent atropiinitilkadel võib esineda kõrvalnähte ning ajapikku nende tõhusus kaob, nentis Morgan. "Täiendavad tõendeid on vaja peaaegu kõige kohta, millega kunagi katset on tehtud," kinnitas ta.

Morgani ja kolleegide töö tulemused annavad mõista, et lapsevanemad peaksid oma innukatest õpilastest võsukestele võimaldama regulaarseid puhkepause: autorid on veendunud, et paarist tunnist päikesepaistest päevas peaks piisama.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab (5) Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab
Tema nimeks on Valkyrie, teise tähistusega küll R5 (Robonaut 5) ja tegemist on ligi kahemeetrise kahel jalal kõndiva masinaga. Kuid USA kosmoseagentuur NASA peab selle väljatöötamisega kiirustama, sest ilmneb, et ka hiinlastel on valmimas Raudmeest, seega inimest meenutav robot (android), kes samuti seaks võimalikuks eesmärgiks lennu Marsile.
Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat
ESA satelliit Planck pildistas lõunapoolkeral nähaolevaid Magalhãesi Pilvi, mis tegelikult on kaks Linnuteed saatvat väikest galaktikat.
PILK LENNUNDUSELE: Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale (7) Poola kaubalennuki An-26 laskumine Ülemiste järve jääle 2010. aastal oli siiski õnnetusjuhtum.
1936. aasta 20. septembril avati pidulikult Tallinna Ülemiste lennuväli, mille kolm maandumisrada võimaldasid oluliselt parandada liiklust kogu Ida-Euroopa suurimaks peetud lennuväljal. 1937. aastal lendas sealt kokku 13 000 inimest, 1939. aastal (enne sõda) enam kui 15 000. Toona kasutati juba eranditult 10 - 18-kohalisi reisilennukeid, lende oli viis korda päevas. Kuid Ülemiste polnud sugugi esimene lennuvali Tallinnas, kust reisilennukid õhku tõusid.
VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab (14) VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab
Elisa: telekomiturul on droon tänuväärt töövahend.
Võrdleme: Sihtkohad, kuhu sai (või saab) Tallinnast lennukiga aastal 1936, 1976, 2016 (27) Nordica
Kuna Forte toimetajale sattus kätte Tallinna lennuliinide sõiduplaan aastast 1976, on põhjust seda võrrelda ajaga 40 aastat varem ja ka tänase päevaga, 40 aastat hiljem. Muutused suunaeelistustes on enam kui nähtavad.
VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse
Põhja-ameeriklased said 17. mai varasel tunnil tunnistada üle taevalaotuse sööstvat suurt tulekera ja kuulda sellele järgnenud valju kärgatust.
Lendamise ABC: pildid “keemialennukitest” – kas šokeeriv tõde või alatu pettus? (143) Lendamise ABC: pildid “keemialennukitest” – kas šokeeriv tõde või alatu pettus?
Tõde varjatakse … võib-olla! Mida teadlased ka ei räägiks, on selge, et valged jutid üle sinitaeva võivad vabalt olla ka keemiapilved. Ükskõik, milline lainer võib olla “keemialennuk”, mis pritsib meid uimastavaid ja mürgitavaid aineid.
Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil? (18) Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil?
Põhja-India kõrbeosariigis Rajasthanis asuvas Phalodi linnas mõõdeti eelmisel nädalal õhutemperatuuriks 51°C. Kuhu asetub see India kuumarekord terve planeedi omade nimekirjas?
Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi? (21) Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi?
USA-s Florida osariiki on tunginud niiluse krokodillid ja paistab, et süüdi on selles loomade salakaubandus, nähtub ajakirjas Herpetological Conservation and Biology äsja ilmunud aruandest.
Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase) (12) Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase)
Niisiis, te olete hädas vaalaga. Vaalaga, kes ujus randa ja suri seal või suri meres ja kelle laip uhuti randa — vahet pole, too mereimetaja on surnud. Kuidas vabaneda 40 tonnist roiskuvast lihast?
Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust (6) Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust
Harvardi ülikooli meditsiinikooli uneteadlane Patrick Fuller andis portaali Tech Insider lugejatele kümmekond soovitust, kuidas kvaliteetsemalt magada.
Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesseLisatud WHO kaart! (52) Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesse
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et lähikuude jooksul võib Zika viirus Euroopasse jõuda. Riigid on praeguseks nakkusohu taseme järgi erinevatesse kategooriatesse jagatud, Eestis on riskitase õnneks praktiliselt olematu.
Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda
Teadlastel õnnestus esimest korda märgata puude okste asendi muutumist öö jooksul.
Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas? (9) Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas?
Mitte, et oleks mõni uus ootamatu tipp avastatud. Ent kui alustada mõõtetöid mõnest teisest paigast merepinna asemel, tuleks Tiibeti ja Nepaali piiril asuvalt mäelt kõrgeima tiitel ära võtta.