Miks kohv ei maitse kunagi nii hästi kui lõhnab?
Kuuma joogi neelamisel liigub aroomipahvak suu sisemuses mööda nina tagaosa ülespoole, käivitades ajus "teise haistmismeele", mis reageerib aroomile vähem intensiivselt. Tulemuseks täiesti erinev ja mitte samavõrd rahuldustpakkuv aisting, vahendab The Daily Telegraph.
Londoni ülikooli professor Barry Smith kommenteeris: "Meil on kaks haistmismeelt. Üks toimib siis, kui hingame osakesi sisse ümbritsevast keskkonnast, teine aga siis, kui lõhnav õhk ninaõõnt mööda üles liigub ja nina kaudu välja hingatakse."
Taoline nähtus johtub tõigast, et ehkki meie keele pinnal töötavad maitsmisnäsad, jõuab 80 protsenti sellest, mida me oleme harjunud maitseks pidama, meieni tegelikult ninas asuvate lõhnaretseptorite kaudu.
Ajule signaale edastavad retseptorid reageerivad lõhnadele erinevalt sõltuvalt sellest, millises suunas need ise liiguvad.
Nähtus toimib mõlemat pidi; näiteks haisevad mõned juustusordid tülgastavalt, kuid maitsevad oivaliselt, kuna nende lõhn tundub meile ninast välja liikudes meeldivam kui sisenedes.
Teada on ainult kaks aroomi — šokolaadi- ja lavendlilõhn —, mida tõlgendatakse kummaski suunas täpselt samamoodi, s.t, need ained lõhnavad ühtmoodi nii ninna sisenedes kui ka sealt väljudes.
Kohvi puhul pärsib aga maitsenaudingut lisaks tõsiasi, et keerukat aroomi moodustavast 631 kemikaalist kustutab sülg 300, nii et joogi maitse jõuab enne allaneelamist muutuda, lisas prof Smith.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!